Silt: muljed

Pixel art stiilis

Pixel art stiilis

Abikaasa, vaadates tikandit, ütles, et see meenutab talle väga pixel art’i. 😀 See omakorda tuletas mulle meelde, kuidas me 2005. aasta suvel fotolaagris käisime – kui mees mööda kauneid looduskohti fotovarustusega ringi rändas, istusin mina varjus ja tikkisin just seda sama kassi. Aeg-ajalt tuli keegi 

Nostalgiast ratsionaalsuseni

Nostalgiast ratsionaalsuseni

Kui otsisin suure kassitikandi mustriskeemi, leidsin midagi ülimalt nostalgilist – mustriskeemi, mille järgi tikkisin oma esimese suure ristpistetöö. Tikand ise on siiani kuskil vanemate juures alles. See oli “Kirssidega vaas”, avaldatud ajakirja „Nauka i žizn’“ 1991. aasta novembri numbris. Tikand valmis mul kas samal või 

Käsitsi valmistatud kingid

Käsitsi valmistatud kingid

Igal aastal pühade ajal arutlen ikka endamisi, kas käsitsi valmistatud kinkide puhul saab üheselt öelda, on nende kinkimine alati hea mõte või mõnikord siiski mitte? Kunagi tundus selline küsimus mulle kuidagi isegi naljakas. Kuidas saab käsitööna valminud kingitus olla halb valik? Lapsena tegin ma alati 

Aiaga majake

Aiaga majake

Viimane majake on lõpuks ka valmis ehitatud tikitud. Kolmest mustrist selles komplektis kõnetas just see mind kõige rohkem, ning ma meelega jätsin selle viimaseks, et kasutada omamoodi stiimulina. 🙂 Kolme tikandi kokkuvõttena pean tunnistama, et mulle eriti ei meeldi geomeetrilisi kujundeid ristpistes tikkida, ning seetõttu 

Mälestades Collingwood’i

Mälestades Collingwood’i

Kui ma kõladega kudumise vastu huvi tundma hakkasin, andis üks tuttav mulle lugemiseks koopia raamatust “The Techniques of Tablet Weaving“, mida ta oli omal ajal juhuslikult kätte saanud. See polnud isegi koopia originaalist, vaid esimesest väljaandest tehtud koopia koopiast. Must-valged pildid ja mitmed joonised olid 

Õmblemine on õudusunenägu

Õmblemine on õudusunenägu

Ma lausa vihkan õmblemist! Äi vahest ütles, et mul masin lööb takka üles. Nii see on vist jah. 🙂 Õmblusmasin on mul vana, ning selle suureks plussiks on ilus väljanägemine, funktsionaalsust aga pole ollagi. Õmblen harva, nii et iga kord on paras avantüür. Paari päeva 

Prioriteetidest

Prioriteetidest

Sellest päevast algab eestikeelse Yrmegardi töötoa ajalugu. Palju tööd ja aega läks, valmis ta sai – samas prioriteedid muutusid just vahetult enne eestikeelse lehe valmis saamist: vähem aega läheb käsitööle, rohkem hoopis meie tütrekesele. Päris käsitööta aga ei saa. Õpin heegeldama ette sirutatud kätega, preili