3/5
Tikitud on 9 lehte 15st. Tundub sedamoodi, et kõige keerulisem osa on nüüd tehtud ning ülejäänud 6 lehte peaksid olema lihtsamad kui eelnevad.
Tikitud on 9 lehte 15st. Tundub sedamoodi, et kõige keerulisem osa on nüüd tehtud ning ülejäänud 6 lehte peaksid olema lihtsamad kui eelnevad.
Tuleb välja, et ka tikkida saab püstijala. Üksikud pisted teevad küll asja keerulisemaks, kuid neid ei ole hetkel palju. Samas ühevärvilisi alasid saab täiesti edukalt tikkida. Kasutan võimalust kuni preilnad veel nõela vastu liiga suurt huvi ei tunne.
Lõpuks ometi on üksikute pistete ala lõppenud! Nüüd liigub töö hoopis teises tempos. Kõige kasutatavamad värvid on jälle otsa lõppemas.
Päris kummaline. Umbes kaks aastat tagasi uurisin mitmest plastikkaarte toovast firmast, kas nad saavad plastikust kõlasid teha ja tookord kinnitati mulle, et see pole üldse probleem. Kuid nüüd kinnitavad samad firmad, et vajalike mõõtudega kaartide tootmine pole neil võimalik. Ei tea, kas masinad on neil …
Natuke kummaline on niimoodi pisteid lugeda, kuid siiski… 😀 Tegelikult on uskumatu, et üle poole on lõpuks tikitud.
Vanem preilna keksib minu ümber ja hõikab: “Nina! Emme, nina!” Hakkan harjumuspäraselt taskurätikut otsima, kui preili solvunud näe teeb ja näitab näpuga minu põlvedele: “Ei ole minu nina, emme! Seal!” “Seal” on tegelikult siin: Suve jooksul ei ole kassipoega isegi puudutanud mitte, aga nüüd tuli …
Kaks viiendikku valmis. Istun ja vaatan puhast, märgistamata mustriskeeme lehte ja tunne on selline, nagu alustaks täiesti uut tikandit. Kui jätkata samas tempos, jagub mul sellest tööst vähemalt novembrini. Justkui relatiivsusteooria praktikas: kui alustad tööd peale pausi, tunduvad ka 10 pistet päevas suurepärase tulemusena. Mida …
… ja 6. lehekülg on tehtud! Tundub, et selle kuu lõpuks on mul 2/5 tikandit valmis.
Ehk tikand edeneb vaikselt. Hästi vaikselt… Lähen just järgmist pikslite portsu looma. 🙂
Korras. Kaks kuud – ja enam ei suuda tikkida. Võtan tikandi kätte, vaatan seda, valin värvi – ja panen tikandi kõrvale, isegi niiti nõela ei pane. Ja nii üle päeva. Viies lehekülg sai kuidagi lõpetatud, kümme on veel ees – ehk siis kaks kolmandikku. Need …