Silt: tööprotsess

Leegimustriga pael sai valmis

Leegimustriga pael sai valmis

Veel üleeile lõpetasin paela, eile vormistasin päeva jooksul laste ninade pühkimise vaheaegadel otsad. 🙂 Kõigi katsetuste tulemustega olen väga rahul. Jäänud vaid välja mõelda, mida valmis paelaga teha. Tehtud järeldused, II osa: Juba tean, mida järgmisena kuduma hakkan.

Kõladega kudumine: leek

Kõladega kudumine: leek

Telgedel kudumine on puhas nauding! Ma ei suuda välja mõelda midagi, mille üle kurta. Kas raskuste kaalu tuleks vähendada, ei ole veel päris selge. Kui kõik kõlad olid ühes pakis, krudisesid lõimed kõlade keeramisel päris kõvasti. Kui jaotasin kõlad pakkideks, vähenes heli märgatavalt. Eks näis, 

Kõladega kudumine: lõime ettevalmistus telgedel

Kõladega kudumine: lõime ettevalmistus telgedel

Täna jõudsin lõpuks selleni, et hakata proovitööks lõime ette valmistama. Pildistasin kõiki etappe. Lõimelõngad lõikasin enne valmis. Võtsin need 4 kaupa vastavalt igale kõlale ja sidusin telgede esiotsas oleva pulga külge. Siis tõmbasin lõimed kõlast läbi. Seejärel vedasin lõimed üle telgede kaugema otsa ja sidusin 

Väikeste sammudega

Väikeste sammudega

Üksikpisted jätkuvad. Järgmisel lehel ka veel. Oeh! 👿

Kassipoeg ristpistes: kolme kuu tulemus

Kassipoeg ristpistes: kolme kuu tulemus

Kaks viiendikku valmis. Istun ja vaatan puhast, märgistamata mustriskeeme lehte ja tunne on selline, nagu alustaks täiesti uut tikandit. Kui jätkata samas tempos, jagub mul sellest tööst vähemalt novembrini. Justkui relatiivsusteooria praktikas: kui alustad tööd peale pausi, tunduvad ka 10 pistet päevas suurepärase tulemusena. Mida 

Hästi natuke veel…

Hästi natuke veel…

… ja 6. lehekülg on tehtud! Tundub, et selle kuu lõpuks on mul 2/5 tikandit valmis.

Ta liigub siiski!

Ta liigub siiski!

Ehk tikand edeneb vaikselt. Hästi vaikselt… Lähen just järgmist pikslite portsu looma. 🙂

Järgmine etapp

Järgmine etapp

Korras. Kaks kuud – ja enam ei suuda tikkida. Võtan tikandi kätte, vaatan seda, valin värvi – ja panen tikandi kõrvale, isegi niiti nõela ei pane. Ja nii üle päeva. Viies lehekülg sai kuidagi lõpetatud, kümme on veel ees – ehk siis kaks kolmandikku. Need 

Nurrumine aitab…

Nurrumine aitab…

Kassipoeg, hetkeseis. Silmaümbruse tikkimine meenutab mulle vana anekdooti: tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, võttis rahakoti välja, pani käekoti kinni. Vaatasin välja sümboli, leidsin vastava lõngakoodi, leidsin mapist lõnga, lõikasin jupi, panin nõela sisse, tikkisin ühe risti, lõikasin lõnga 

Ei anna ju alla?

Ei anna ju alla?

Ikka ei suuda sama kiiresti enam tikkida. 🙁 Preilnad magavad nüüd vaheldumisi, nii et mõnel päeval ei jõua üldse nõela kätte võtta. Soov on aga endine, ja see rõõmustab. Traditsiooniliselt pilt nädala edusammudest: Mõnikord tekib tunne, et ma hea meelega hakkaks tulema vastasnurgast vastu. 🙂

Kassipoeg ristpistes: II etapp, kuu jagu tööd

Kassipoeg ristpistes: II etapp, kuu jagu tööd

Vurrud! Vurrud on näha! 🙂 Tempo läks aga maha kahjuks. Kõige kasutatavamad värvid hakkavad ka otsa saama. Esialgu jätan augud vahele. Poodi lähen siis, kui on rohkem värve vaja. Läksin tikkima.

1 2 3