Kõladega kudumise kirg
Korras. Kaks kuud – ja enam ei suuda tikkida. Võtan tikandi kätte, vaatan seda, valin värvi – ja panen tikandi kõrvale, isegi niiti nõela ei pane. Ja nii üle päeva. Viies lehekülg sai kuidagi lõpetatud, kümme on veel ees – ehk siis kaks kolmandikku. Need …
Kassipoeg, hetkeseis. Silmaümbruse tikkimine meenutab mulle vana anekdooti: tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, võttis rahakoti välja, pani käekoti kinni. Vaatasin välja sümboli, leidsin vastava lõngakoodi, leidsin mapist lõnga, lõikasin jupi, panin nõela sisse, tikkisin ühe risti, lõikasin lõnga …
Ikka ei suuda sama kiiresti enam tikkida. 🙁 Preilnad magavad nüüd vaheldumisi, nii et mõnel päeval ei jõua üldse nõela kätte võtta. Soov on aga endine, ja see rõõmustab. Traditsiooniliselt pilt nädala edusammudest: Mõnikord tekib tunne, et ma hea meelega hakkaks tulema vastasnurgast vastu. 🙂
Vurrud! Vurrud on näha! 🙂 Tempo läks aga maha kahjuks. Kõige kasutatavamad värvid hakkavad ka otsa saama. Esialgu jätan augud vahele. Poodi lähen siis, kui on rohkem värve vaja. Läksin tikkima.
Abikaasa, vaadates tikandit, ütles, et see meenutab talle väga pixel art’i. 😀 See omakorda tuletas mulle meelde, kuidas me 2005. aasta suvel fotolaagris käisime – kui mees mööda kauneid looduskohti fotovarustusega ringi rändas, istusin mina varjus ja tikkisin just seda sama kassi. Aeg-ajalt tuli keegi …
Nädal oli väga tihe, nii et pole kuigi palju jõudnud, kuid siiski: Meelega jätsin kõrvale ka selle etapi algseisu. 3 lehekülge valmis, neljas alustatud. kaugelt vaadates on juba aimatav sarnasu pildiga. 🙂
Ei ole kindel, mis tegelikult aitas, kas mustriskeemi jagamine lehtedeks või ruudustik või miskit muud, aga tikkimine edeneb päris kenasti. Ilmselt suutsin ennast ka vastavalt häälestada: ei oota enam, millal kass äratuntavaks muutub ja ei loe tehtud pisted. 😀 Pildil võrdluseks töö seis nädal aega …
Kui otsisin suure kassitikandi mustriskeemi, leidsin midagi ülimalt nostalgilist – mustriskeemi, mille järgi tikkisin oma esimese suure ristpistetöö. Tikand ise on siiani kuskil vanemate juures alles. See oli “Kirssidega vaas”, avaldatud ajakirja „Nauka i žizn’“ 1991. aasta novembri numbris. Tikand valmis mul kas samal või …
Täna on täpselt kuu töö algusest. Ristpistetikand on valmis, jäänud vaid kontuurid. Pilt tuli kuidagi erksam ja värvilisem kui komplekti kaanepildil. Tikandi stiil – selline lõpetama joonistus – meeldib mulle väga. Samal tootjal (Permin of Copenhagen) on veel üks sarnane komplekt – Kass ja liblikas, …
Kolme nädala tulemus: Huvitav on see, et tumedatele värvidele vaatama on see pilt kuidagi rõõmus, kuigi eelmine kassitikand oli kohati vägagi vastumeelne just tumedate toonide pärast. Ilmselt mängib rolli ka tikandi suurus, sest siin on edasiminek kohe väga hästi märgatav.
Hästi tore on seda tikkida: kass on väga armas ja tikkimiskiirus on praegu väga hea. Naudin mitte-geomeetrilisi kujundeid… 😀
Vaatasin üle kõik tikkimismustrid, mida tahaks lähiajal töösse võtta. Tuleb välja, et kõigil on kas kassid või lilled, kummalisel kombel ei ole ainult kassi lillede keskel. 😀 Võtsin praegu ette Taanist pärit komplekti, mille sain kingiks ligi kaks aastat tagasi. Jõudsin niikaugele, et kass on …