Katsetan kangakudumist

Veel veebruaris inspireerusin lastele kingitud pisikestest kangastelgedest ja otsustasin ise ka kangakudumist proovida, küll kõladele mõeldud telgedel. Ei läinudki poolt aastat mööda – sõna otseses mõttes – kui mõte sai lõpuks teoks tehtud.

Käiku läksid Valley OÜ vaibalõngad: peenemad valged lõimeks ja kohevamad rohelised koelõngaks.

Lõime ettevalmistus võttis üllatavalt vähe aega, eriti kui võrrelda seda kõlade rakendamisega. Kõigepealt lõikasin vajaliku pikkusega kahekordsed lõimelõngad ja kinnitasin need telgede tööotsa külge. Seejärel panin need kammist läbi ning sidusin raskused külge.

Siis selgus, et preilnad olid suure süstiku kuskile ära vedanud. Selle otsimisele kulus mitu tundi, kuni see lõpuks diivani tagant kõige kitsamast praost välja ilmus. 😀 Seejärel algas kõige põnevam osa.

Pean tunnistama, et siiani olin tõsiseltvõetava kangakudumisega kokku puutunud ainult pealtvaatajana. Mõistan nii püst- kui ka horisontaalkangastelgede tööpõhimõtet ning olen kudujaid korduvalt tööhoos jälginud, kuid ise polnud ma seni kordagi kangast kududa proovinud.

Vajalikud lõimed korjan mõõga abil. Sama mõõgaga laiendan vahelikku ja viskan süstiku läbi. Kinni löön vana kammiga. Kogu protsess osutus palju lihtsamaks, kui olin ette kujutanud. Tulemus ise jätab aga veel soovida. Kanga laius kõigub üsna palju ning ma ei ole seni leidnud head võtet, mis aitaks seda kogu töö vältel enam-vähem ühesugusena hoida.

Tavaline labane kude tundus mulle veidi igav, seega otsustasin katsetada erinevate toimse variantidega. Alustasin 1/2 variandiga, kudusin seda umbes viis sentimeetrit. Seejärel muutsin sujuvalt suunda ning läksin üle 2/2 variandile. See meeldib mulle oluliselt rohkem, struktuur jääb selgem ja ühtlasem.

Nüüd mõtlen, milliseid variante veel proovida. Lõime on mul veel vähemalt viiekümne sentimeetri jagu.😈