Autoriõigused käsitöös
Huvitav, kui paljud inimesed üldse pööravad tähelepanu autoriõiguste jutule, kui nad loevad käsitööalast kirjandust. Pigem arvan, et mitte eriti paljud – seda enam, et enamasti kohtab raamatutes standardset sõnastust „kõik õigused kaitstud / all rights reserved“. Samas leidub aeg-ajalt väga detailseid ja isegi ebatavalisi piiranguid.
Näiteks raamatus Anna Neuper’s Modelbuch järgneb tavapärastele autoriõiguste märkustele selline lõik:
„Copying patterns for commercial use or making items to sell using patterns from this book without the permission of the author is expressly and specifically forbidden“ (tõlkes: mustriskeemide kopeerimine ärilisel eesmärgil või raamatust pärit mustrite kasutamine toodete valmistamiseks müügiks ilma autori loata on kategooriliselt keelatud).
Kui mustriskeemide kopeerimine kommertseesmärgil on suhteliselt selge teema, siis teine osa lausest on põnevam, sest sellist sõnastust kohtab harva. Autori enda mõtted siin taga võivad olla teistsugused, aga panen siia kirja, kuidas mina sellist piirangut mõistan.
Kõladega kudumine on väga ajamahukas käsitöö, mis teeb tulemuse ka üsna kalliks (seda isegi kui tööaega tagasihoidlikult hinnata). Kui aga tegemist on ajaloolise originaaleseme koopiaga, tõuseb nii sellise töö hind kui ka tõenäosus, et seda tõesti ostetakse. Seega võib raamatus esitatud info olla aluseks eksklusiivsele ärile. Raamatu eesmärk aga pole kaugeltki mitte äriline. Ja autoril on täisõigus keelata oma töö tulemuste kasutamist ärilisel eesmärgil.
Huvitaval kombel tundub, et käsitöös mainitakse mustri autorit või vähemalt väljaandjat peamiselt ainult tikandite puhul. Teistes valdkondades tulevad mustrid ja skeemid justkui iseenesest. Võib-olla on asi selles, et tikkimine on päris populaarne tegevus ja selles valdkonnas on võimalik nime teha?
Ma ei ole mingi autoriõiguste fanaatik, aga arvan, et iga mustri või skeemi autori mainimine on elementaarne viisakus. Ja kui autor on kehtestanud teatud kasutustingimused, siis tuleb neist ka kinni pidada – sõltumata sellest, kas mustriskeemi jagatakse tasuta või mitte.
Sama kehtib ka minu enda mustrite kohta. Minult on korduvalt küsitud, kuidas ma suhtun sellesse, kui keegi müüb minu mustrite järgi kootud paelu. Mul ei ole selle vastu midagi, kui mustri allikas on ära märgitud. Ma olen siiralt tänulik neile käsitöölistele, kes saadavad mulle pilte oma töödest, mis on tehtud minu materjalide põhjal. Aga mulle ei meeldi, kui selliseid töid nimetatakse „autoritöödeks“.