Leegimustriga pael sai valmis

Veel üleeile lõpetasin paela, eile vormistasin päeva jooksul laste ninade pühkimise vaheaegadel otsad. 🙂

Kõigi katsetuste tulemustega olen väga rahul. Jäänud vaid välja mõelda, mida valmis paelaga teha.

Tehtud järeldused, II osa:

• Minimaalne lõimevaru paela alguses on 10 cm, ideaalis 15 cm. Kui soov on teha algusesse tutid, tuleb arvestada, et umbes 3-4cm lõime algusest ei ole peale kudumist kasutatav.
• Minimaalne lõimevaru paela lõpus on 30 cm, optimaalne on ligi 40 cm. Teoreetiliselt saab ka vähemaga hakkama, kuid siis muutub kudumine päris lõpus juba äärmiselt ebamugavaks.
• Kuna lõimelõngad püsivad tänu kammile üsna laiali, siis tuleb hoolikalt koelõnga pingutada, muidu kipub pael minema järjest laiemaks ja isegi läbipaistvaks, nii et koelõnga on keskelt näha.
• Raskuste kaal on minu hinnangul optimaalne. Töö käigus läks katki ainult üks lõimelõng ja seegi keerleva telje peal – pigem ei ole põhjus raskuses.
• Nendel telgedel on palju mugavam jagada kõlasid pakkidesse (Osebergil oli mugavam just ühe pakiga töötada).
• Äravõetav kamm on super! Kui see oleks kindlalt telgede küljes kinni, oleks veel 10 cm lõime kaduma läinud.
• Mitmevärviline lõng näeb paelas täiesti ägedalt välja, kuid muster peab ka sobima. Vastasel juhul võib lõng mustri nö “ära süüa”.
• Raskustega lahendus on üsna lapsekindel. 😀 Sidusin kõlad kinni ja sellest piisas, et kudumistöö elaks üle igas suunas sikutamise ja piiritsaga lõimelõngade vahelt urgitsemise. Peaasi, et kuskil käe(keste) ulatuses ei oleks kääre. 😀

Juba tean, mida järgmisena kuduma hakkan.

Valmis paela fotod ja põhiinfo galeriis: "Leek".