Kõladega kudumine: vanimad leiud

Väga elujõuline on teooria, mille kohaselt on kõige varasemad kõladega kudumisega seotud leiud pärit Vana-Egiptusest. Hoolimata sellest, et selle teooria toetavad hüpoteesid on juba ammu ümber lükatud, väidavad paljud allikad endiselt, et kõige vanem kõladega kudumise näide on Ramessese III vöö. “Egiptuse diagonaalide” nimetus jääb ilmselt pikaks ajaks muutumatuks.

Siiski, juba 1970. aastatel tõestati, et Ramessese vöö ei saanud olla kõladega kootud, kuna sellist struktuuri ei ole võimalik kõladega luua (Collingwood pühendab osa oma raamatust sellele vööle ja tõenditele, mis näitavad, et seda ei ole võimalik kõladega kududa). Egiptuse diagonaalidele nime andnud leiud ei saanud samuti olla kõladega kootud.

Praeguste andmete järgi on kõige vanem kõlatehnikaga seotud fragment, mida on leitud Itaalias Sasso di Furbara piirkonnast ja dateeritud 8. sajandisse eKr. Enamik varasemaid leide on kangaste servad. Kõige varasemad dekoratiivsete paelte näited on leitud Hallstatti (Austria, leiud on dateeritud ajavahemikku 800–400 eKr) ja Hochdorfi (Lõuna-Saksamaa, leiud on dateeritud umbes 475 meie ajast) piirkondadest.

Mõned lingid materjalidele, kus juttu ka Hochdorfi leidudest:

• Tablet Weaving by Lise Ræder Knudsen;
• Two-hole Tablet Weaving;
• Intermediate Tablet Weaving: Figured Double-Face Weave.

Vanimad leitud kõlad on dateeritud 4. sajandiss eKr ja pärinevad Hispaaniast, El Cigarralejo nimelisest kohast.