Kassipoeg ristpistes: neli kuud tööd
Liigun vaikselt edasi.
Kaks viiendikku valmis. Istun ja vaatan puhast, märgistamata mustriskeeme lehte ja tunne on selline, nagu alustaks täiesti uut tikandit. Kui jätkata samas tempos, jagub mul sellest tööst vähemalt novembrini. Justkui relatiivsusteooria praktikas: kui alustad tööd peale pausi, tunduvad ka 10 pistet päevas suurepärase tulemusena. Mida …
… ja 6. lehekülg on tehtud! Tundub, et selle kuu lõpuks on mul 2/5 tikandit valmis.
Ehk tikand edeneb vaikselt. Hästi vaikselt… Lähen just järgmist pikslite portsu looma. 🙂
Korras. Kaks kuud – ja enam ei suuda tikkida. Võtan tikandi kätte, vaatan seda, valin värvi – ja panen tikandi kõrvale, isegi niiti nõela ei pane. Ja nii üle päeva. Viies lehekülg sai kuidagi lõpetatud, kümme on veel ees – ehk siis kaks kolmandikku. Need …
Kassipoeg, hetkeseis. Silmaümbruse tikkimine meenutab mulle vana anekdooti: tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, võttis rahakoti välja, pani käekoti kinni. Vaatasin välja sümboli, leidsin vastava lõngakoodi, leidsin mapist lõnga, lõikasin jupi, panin nõela sisse, tikkisin ühe risti, lõikasin lõnga …
Ikka ei suuda sama kiiresti enam tikkida. 🙁 Preilnad magavad nüüd vaheldumisi, nii et mõnel päeval ei jõua üldse nõela kätte võtta. Soov on aga endine, ja see rõõmustab. Traditsiooniliselt pilt nädala edusammudest: Mõnikord tekib tunne, et ma hea meelega hakkaks tulema vastasnurgast vastu. 🙂
Vurrud! Vurrud on näha! 🙂 Tempo läks aga maha kahjuks. Kõige kasutatavamad värvid hakkavad ka otsa saama. Esialgu jätan augud vahele. Poodi lähen siis, kui on rohkem värve vaja. Läksin tikkima.
Abikaasa, vaadates tikandit, ütles, et see meenutab talle väga pixel art’i. 😀 See omakorda tuletas mulle meelde, kuidas me 2005. aasta suvel fotolaagris käisime – kui mees mööda kauneid looduskohti fotovarustusega ringi rändas, istusin mina varjus ja tikkisin just seda sama kassi. Aeg-ajalt tuli keegi …
Nädal oli väga tihe, nii et pole kuigi palju jõudnud, kuid siiski: Meelega jätsin kõrvale ka selle etapi algseisu. 3 lehekülge valmis, neljas alustatud. kaugelt vaadates on juba aimatav sarnasu pildiga. 🙂
Ei ole kindel, mis tegelikult aitas, kas mustriskeemi jagamine lehtedeks või ruudustik või miskit muud, aga tikkimine edeneb päris kenasti. Ilmselt suutsin ennast ka vastavalt häälestada: ei oota enam, millal kass äratuntavaks muutub ja ei loe tehtud pisted. 😀 Pildil võrdluseks töö seis nädal aega …