Raskustest

Vaikselt tegelen raskustega.

Tundub, et enamik neist, kes pingutavad kõladega kudumise jaoks lõime raskuste abil, kasutavad kalapüügiks mõeldud võrguraskusi. Näiteks teeb nii Guntram. Algselt plaanisin tema eeskuju järgida, kuid selgus, et vanaisast, kes oli jahimees, jäi alles suuremas koguses erinevas mõõdus haavleid. Mulle tuli üllatusena, kui rasked need on, aga just see omadus tegi need praeguses olukorras väga väärtuslikuks. Nüüd ma õmblen kotikesi ja paigutan neisse haavleid. Õmblen käsitsi, seega edeneb töö aeglaselt.

Aga mul on veel üks mõte. Kui olen erinevate raskuste ja erinevate lõngadega katsetanud, tahan tellida kaks komplekti savist raskusi – kergemaid ja raskemaid. Kuju tuleb veel läbi mõelda, kas teha need tilgakujuliseks nagu vanemad kivist raskused (näiteks Rooma omad, nagu vasakul fotol) (suuremat fotot võib näha autori Hadley Paul Garlandi lehelt siin), või teha need pigem lamedaks ja ümmarguseks, nagu hilisematel ajalooperioodidel.

Ka õige kaal tuleb veel välja arvutada. Esimesel katsetusel sain 160 grammi nelja villase lõnga kohta. See on rohkem, kui paljud kudujad kasutavad: tihti mainitakse 5 untsi raskust villa jaoks — ja see on veidi rohkem kui 140 grammi. Võimalik, et suurema raskuse puhul venivad lõngad välja või lähevad üldse kergelt katki – aga seda näeb vaid katsetades. Kindlasti katsetan ka peenikese villa, puuvilla ja siidiga.