Õmblusmasina taltsutamine, teine kogemus

Juba suve keskel, pärast mõningaid ümberkorraldusi vannitoas, tekkis sinna üks pesukorvi jaoks sobiv koht. Kuid mitte päris täpselt sobiv – sest see on natuke kitsas. Nii kitsaid korve poest lihtsalt ei leia, eritellimusena ei ole aga väga mõtet tellida.

Õe soovitusel hakkasin muid variante, näiteks pehmeid või kokkuvolditavaid pesukotte. Sobivas mõõdus polnud ka neid. Olin juba valmis pöörduma abikaasa poole palvega, et ta ise ühe koti jaoks raami meisterdaks. Ja siis läksin poodi veel ühte valmis pesukotti vaatama ning silma jäi üsna arusaamatu konstruktsioon (foto paremal).

Misasi see täpselt olema pidi, jäigi saladuseks, aga mõõtudelt sobis see minu vannitoa nišši peaaegu ideaalselt. Nii et konstruktsioon sai ära ostetud, natuke kohandatud ja lõpuks õmblesin selle peale koti.

Kott valmis tervelt kolmes etapis, kuigi tegelikult on seal ainult kaks pikka õmblust ja mõned hästi lühikesed. Viimane etapp jäi venima, kuna ei leidnud poodidest millegipärast üldse heledat takjapaela. Valmis kott (mille vanem preili suure rõõmu kohe täis ladus) on selline:

Päris huvitav oleks siiski teada, milleks see raam tegelikult mõeldud oli. 🙂