Laiad paelad, teljed ja kõlad

Hiljuti tõstatati ühes kõlatajate grupis üsna huvitav teema: kuidas ja milliste abivahenditega kooti Keskajal kõladega laia paela?

Säilinud ajalooliste kõlapaelte seas leidub nii laiu kui ka võrdlemisi kitsaid, kuid paljude kõladega kootud näiteid (100 või rohkem). Arvestades sellega, millistest materjalidest ajalooliselt kõlasid valmistati, ei saanud need olla väga õhukesed. Ka tänapäevaste, õhukesest plastikust tehtud kõlade 100-ne pakk on üsna lai, korraga seda ei keera. Omaette küsimus on see, millistele telgedele selline kogus kõlasid ära mahuks.

Ajaloolistel kujutistel võib enamasti näha kahte tüüpi telgesid: Oseberg ja “karp”. Esimene sai nime uppunud viikingilaeva järgi, mille pardalt leiti tööriistad poolelioleva kõlatööga (dateeritud 8. sajandisse). Osebergi teljed koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on lattidega ühendatud. Lõimed pingutati postide vahele ja kuduja istus külje peal. Hilisema versiooni sellistest telgedest on näha vasakpoolsel kujutisel (fragment Catherine de Cleves’ tundideraamatust, aastast 1440).

Teine, kompaktsem telgete variantsioon on karbikujuline, pöörlevate detailidega, millele keritakse lõim. Sellist “karbikest” (inglise keeles box loom) näeb parempoolsel kujutisel (fragment 1500ndatest pärit gobeläänist; täissuuruses kujutis on leitav Louvre’i kodulehelt).

Telgede kompaktsem variatsioon ei mahuta kuigi palju kõlasid. Osebergi telgedel on küll ruumi, kuid päriselus on suur kõlapakk ebastabiilne ja kipub laiali vajuma. Samuti on keeruline hoida lõime ühtlaselt pingul ning vaheliku leidmine võib olla paras väljakutse.

Üks võimalik lahendus oleks asetada kõlade alla laud või muu horisontaalne tugi. See parandab kõlapaki stabiilsust, kuid ei lahenda lõime ühtlase pinge ega vaheliku leidmise muret.

Kuid teine lahendus on veel. Vertikaalsed kangasteljed olid selleks ajaks juba ammu tuntud, ning lõime pingutamine raskustega ei piira töö laiust ja tagab ühtlase pinge.

Selgub, et ka vertikaalseid telgi kujutavaid pilte leidub, kuigi vähe. Näiteks Sloveenias asuva Püha Primuse ja Felicianuse kiriku freskol on Maarja kujutatud istumas just vertikaalsete telgede juures (suurem versioon pildist IMAREALi pildipangas). Kuigi nendel telgedel on lõimed pingutatud kahe paralleelse lati vahel, mitte raskustega, võimaldab selline paigutus siiski lõime laiemalt jaotada ning seeläbi mugavamalt suure kõlapakiga töötada. On siiski üks “aga”: selle pildi põhjal ei saa kindlalt öelda, millise tehnika jaoks need teljedtegelikult mõeldud olid…

Kokkuvõttes: veel üks mõistatus sarjast „kuidas see tegelikult oli“.