Raskustest

Raskustest

Vaikselt tegelen raskustega. Tundub, et enamik neist, kes pingutavad kõladega kudumise jaoks lõime raskuste abil, kasutavad kalapüügiks mõeldud võrguraskusi. Näiteks teeb nii Guntram. Algselt plaanisin tema eeskuju järgida, kuid selgus, et vanaisast, kes oli jahimees, jäi alles suuremas koguses erinevas mõõdus haavleid. Mulle tuli üllatusena, 

Seitse korda mõõda, üks kord lõika

Seitse korda mõõda, üks kord lõika

Nii ka meie – mõõtsime ja mõõtsime ning lõpuks lõikasime. Kuidagi ootamatult. Ehk siis tellisime vööteljed. Just suve lõpuks ja tubase hooaja alguseks. Siin nad on, lõhnavad mõnusalt puidu järele. My precioussss! 😈 Augusti alguses helistasin üsna spontaanselt meistrile ja me sõitsime tema juurde terve 

Kõladega kudumine: vanimad leiud

Kõladega kudumine: vanimad leiud

Väga elujõuline on teooria, mille kohaselt on kõige varasemad kõladega kudumisega seotud leiud pärit Vana-Egiptusest. Hoolimata sellest, et selle teooria toetavad hüpoteesid on juba ammu ümber lükatud, väidavad paljud allikad endiselt, et kõige vanem kõladega kudumise näide on Ramessese III vöö. “Egiptuse diagonaalide” nimetus jääb 

Laiad paelad, teljed ja kõlad

Laiad paelad, teljed ja kõlad

Hiljuti tõstatati ühes kõlatajate grupis üsna huvitav teema: kuidas ja milliste abivahenditega kooti Keskajal kõladega laia paela? Säilinud ajalooliste kõlapaelte seas leidub nii laiu kui ka võrdlemisi kitsaid, kuid paljude kõladega kootud näiteid (100 või rohkem). Arvestades sellega, millistest materjalidest ajalooliselt kõlasid valmistati, ei saanud 

Õigus veale

Õigus veale

Huvitav, kuidas Kölnist pärit kõlapael tekitab ikka ja jälle sama küsimuse: kas see muster oligi algselt just niimoodi plaanis nagu see välja tuli, või on tegu hoopis juhusliku tulemusega, mille põhjustas kõlade rakendamisel tehtud viga? Kui õige on viimane variant, siis tegemist on sisuliselt praagiga. 

Mälestades Collingwood’i

Mälestades Collingwood’i

Kui ma kõladega kudumise vastu huvi tundma hakkasin, andis üks tuttav mulle lugemiseks koopia raamatust “The Techniques of Tablet Weaving“, mida ta oli omal ajal juhuslikult kätte saanud. See polnud isegi koopia originaalist, vaid esimesest väljaandest tehtud koopia koopiast. Must-valged pildid ja mitmed joonised olid 

Tänav ja põnev bibliograafia

Tänav ja põnev bibliograafia

Tänav võtab tasapisi ilmset: Kommenteeritud bibliograafiad on alati väga põnevad lugeda: äärmiselt huvitav teada, mida arvatakse ühest või teisest raamatust, ja kuidas see arvamus sinu omaga kokku läheb. Tundmatute raamatute puhul on sellised märkmed asendamatud, kui otsustad raamatu ostmise üle. Kuid mõnikord juhtub ka teisiti. 

Seosed

Seosed

Preilna otsustas taas käsitöökapi sisu enda käe järgi ümber sättida, peamiselt huvitasid teda seekord igasugused paberid. Tema järelt koristades leidsin selle: See on koopia Anna Zarina raamatust “Libiešu apgerbs 10.-13. gs.”, mis on välja antud Riias aastal 1988. 10. tabeli pealkirjaks on “teise rühma mustrilised 

1 2 3