Kõladega kudumise kirg
Märkasin sahtlis vana ja väga jämedat heegelnõela ning mulle meenus, millise vaimustusega ma just selle ilusa helerohelise heegelnõelaga tohutult pikki kette heegeldasin. Ma ei mäleta, kui vana ma võisin olla, aga mäletan selgelt oma rõõmu selle üle, kui hästi see mul välja tuli. Ketid läksid …
Abikaasa, vaadates tikandit, ütles, et see meenutab talle väga pixel art’i. 😀 See omakorda tuletas mulle meelde, kuidas me 2005. aasta suvel fotolaagris käisime – kui mees mööda kauneid looduskohti fotovarustusega ringi rändas, istusin mina varjus ja tikkisin just seda sama kassi. Aeg-ajalt tuli keegi …
Hiljuti tõstatati ühes kõlatajate grupis üsna huvitav teema: kuidas ja milliste abivahenditega kooti Keskajal kõladega laia paela? Säilinud ajalooliste kõlapaelte seas leidub nii laiu kui ka võrdlemisi kitsaid, kuid paljude kõladega kootud näiteid (100 või rohkem). Arvestades sellega, millistest materjalidest ajalooliselt kõlasid valmistati, ei saanud …
Nädal oli väga tihe, nii et pole kuigi palju jõudnud, kuid siiski: Meelega jätsin kõrvale ka selle etapi algseisu. 3 lehekülge valmis, neljas alustatud. kaugelt vaadates on juba aimatav sarnasu pildiga. 🙂
Ei ole kindel, mis tegelikult aitas, kas mustriskeemi jagamine lehtedeks või ruudustik või miskit muud, aga tikkimine edeneb päris kenasti. Ilmselt suutsin ennast ka vastavalt häälestada: ei oota enam, millal kass äratuntavaks muutub ja ei loe tehtud pisted. 😀 Pildil võrdluseks töö seis nädal aega …
Huvitav, kuidas Kölnist pärit kõlapael tekitab ikka ja jälle sama küsimuse: kas see muster oligi algselt just niimoodi plaanis nagu see välja tuli, või on tegu hoopis juhusliku tulemusega, mille põhjustas kõlade rakendamisel tehtud viga? Kui õige on viimane variant, siis tegemist on sisuliselt praagiga. …
Kui otsisin suure kassitikandi mustriskeemi, leidsin midagi ülimalt nostalgilist – mustriskeemi, mille järgi tikkisin oma esimese suure ristpistetöö. Tikand ise on siiani kuskil vanemate juures alles. See oli “Kirssidega vaas”, avaldatud ajakirja „Nauka i žizn’“ 1991. aasta novembri numbris. Tikand valmis mul kas samal või …
Eile öösel lõpetasin kassi-mesilase paarikese. Olen kohe väga-väga rahul. Hea meelega paneks selle pildi otse seina, raamita, lihtsalt nii nagu on. 🙂 Tikkimiskiirus oli samuti parimate aegade vääriline – 5 nädalat ja 2 päeva. Tahtsin arvutada ka seda, kui palju puhast tööaega läks, kuid unustasin …
Täna on täpselt kuu töö algusest. Ristpistetikand on valmis, jäänud vaid kontuurid. Pilt tuli kuidagi erksam ja värvilisem kui komplekti kaanepildil. Tikandi stiil – selline lõpetama joonistus – meeldib mulle väga. Samal tootjal (Permin of Copenhagen) on veel üks sarnane komplekt – Kass ja liblikas, …
Kolme nädala tulemus: Huvitav on see, et tumedatele värvidele vaatama on see pilt kuidagi rõõmus, kuigi eelmine kassitikand oli kohati vägagi vastumeelne just tumedate toonide pärast. Ilmselt mängib rolli ka tikandi suurus, sest siin on edasiminek kohe väga hästi märgatav.
Hästi tore on seda tikkida: kass on väga armas ja tikkimiskiirus on praegu väga hea. Naudin mitte-geomeetrilisi kujundeid… 😀
Käsitöötehnikate algupära otsimine on tänamatu töö. Vähemalt seetõttu, et tugineda saab vaid säilinud esemetele ja allikatele, mis ei ole valitud spetsialistide poolt eesmärgiga teadmisi järeltulevatele põlvedele edasi anda, vaid on säilinud pigem “teadusliku juhuslikkuse” tulemusena – sõltudes mitmetest teguritest, mis mõjutavad esemete säilimist ajas. Lisaks …