Laiad paelad, teljed ja kõlad
Mõni aeg tagasi arutati ühes kõladega kudumise grupis, kuidas (mis tööriistu kasutades) sai keskajal kududa kõladega laia paela.
Ajalooliste paelte seast leiab nii päris laiasid näiteid, kuid ka suhteliselt kitsaid, kuid paljude kõladega kootud (100 ja üle). Vastaval ajal kättesaadavaid materjale arvesse võttes ei saanud kõlad väga õhukesed olla, samas 100 õhukesest plastikust tehtud kõla moodustavad päris suure paki. Mitte igasugused teljed sellisega pakiga kudumiseks ei sobi.
Ajaloolistel piltidel näeb enamasti kahte tüüpi telgesid: “Oseberg” ja “karp”. Esimest tüüpi nimetatakse 8. sajandil uppunud laeva järgi – laevalt leiti teljed pooleli oleva kõlatööga. Osebergi teljed on oma olemuselt püstist tuge, mille vahel on paar-kolm horisontaalset latti. Lõim pingutatakse kahe toe vahele, meister istub telgede kõrval. Selliste telgede hilisemat varianti näeb pildil vasakul – tegemist on pildi fragmendiga Catharina of Cleves tundide raamatust, mis on dateeritud 1440. aastasse.
Teine telgede versioon on palju kompaktsem ning kujutab endast karbi pöörlevate tugedega, kuhu peale keritakse lõimelõngad ja valmis töö. “Karbi” (inglise keeles box loom) versiooni näeb pildil paremal: see on gobelääni fragment, mis on dateeritud 16. sajandisse; gobelääni tervikuna näeb Louvre’i veebilehel.
Kompaktsed teljed suure kõlapaki jaoks ei sobi – see sinna lihtsalt ei mahu. Osebergi telgedele mahub palju kõlasid küll, kuid praktika on näidanud, et suur pakk või palju väiksemaid pakke on lõimel ebastabiilsed, vahelikku on raskem leida ning lõime on väga keeruline ühtlaselt pigutada. Ühesõnaga, ei ole eriti mugav viis kudumiseks.
Üks võimalik lahendus on panna kõlade alla mingisugune alus, et kõlad toetuksid sellele. See lahendab ebastabiilsuse mure, kuid mitte ebaühtlase pinge või vaheliku tekkimise küsimusi.
Teine võimalik lahendus on kasutada hoopis vertikaalseid telgi. Need olid teada ja kasutuses ammu enne keskaega, kusjuures lõime pingutamine raskuste abil ei piira paela laiust ja tagab ühtlase pinge – kasutati ju neid laia kanga kudumiseks.
Vertikaalseid telgi leiab piltidelt harva, kuid leiab ikkagi. Näiteks freskol pühade Primuse ja Felicianuse kirikus Sloveenias on kujutatud Maarjat vertikaalsete telgede kõrval (suurema pildi näeb IMAREAL pildipangas). Tõsi küll, nendel telgedel pole lõim pingutatud raskuste abil, vaid kinnitatud alumise toe külge, kuid teljed annavad siiski hea võimaluse jagada lõimelõngad ühtlaselt ning töötada paljude kõladega. Kas aga selliseid telgi üldse kasutati kõladega kudumiseks, pole kahjuks teada.
Kokkuvõttes on tegemist veel ühe mõistatusega sarjast “Kuidas kunagi ammu asju tehti”.
