Pool kassipoega
Natuke kummaline on niimoodi pisteid lugeda, kuid siiski… 😀 Tegelikult on uskumatu, et üle poole on lõpuks tikitud.
Natuke kummaline on niimoodi pisteid lugeda, kuid siiski… 😀 Tegelikult on uskumatu, et üle poole on lõpuks tikitud.
Vanem preilna keksib minu ümber ja hõikab: “Nina! Emme, nina!” Hakkan harjumuspäraselt taskurätikut otsima, kui preili solvunud näe teeb ja näitab näpuga minu põlvedele: “Ei ole minu nina, emme! Seal!” “Seal” on tegelikult siin: Suve jooksul ei ole kassipoega isegi puudutanud mitte, aga nüüd tuli …
Üks väga väärt lehekülg: Antique Pattern Library lehele on kogutud üle 200 ajaloolise käsitööraamatu. Raamatud on skaneeritud ning avaldatud pdf-failidena. Kõige vanem väljaanne on aastast 1844, uuemad on avaldatud 1930-ndatel. Autoriõiguste tähtaeg nende raamatute puhul on juba möödas, nii et failid on täiesti tasuta kättesaadavad. …
Huvitav tähelepanek: tundub, et paljude käsitöövõtete ja -tehnikate „kanoniseerimine“ algas 19. sajandil, mil paljudes riikides toimus rahvuslik ärkamine. „Kanoniseerimise“ all pean silmas selgete reeglite kehtestamist selle kohta, kuidas teatud käsitööd tuleb õigesti teha, ning nende reeglite kinnistamist õpikutesse. Loomulikult eksisteerisid reeglid ka enne seda perioodi. …
Kaks viiendikku valmis. Istun ja vaatan puhast, märgistamata mustriskeeme lehte ja tunne on selline, nagu alustaks täiesti uut tikandit. Kui jätkata samas tempos, jagub mul sellest tööst vähemalt novembrini. Justkui relatiivsusteooria praktikas: kui alustad tööd peale pausi, tunduvad ka 10 pistet päevas suurepärase tulemusena. Mida …
… ja 6. lehekülg on tehtud! Tundub, et selle kuu lõpuks on mul 2/5 tikandit valmis.
Ehk tikand edeneb vaikselt. Hästi vaikselt… Lähen just järgmist pikslite portsu looma. 🙂
Korras. Kaks kuud – ja enam ei suuda tikkida. Võtan tikandi kätte, vaatan seda, valin värvi – ja panen tikandi kõrvale, isegi niiti nõela ei pane. Ja nii üle päeva. Viies lehekülg sai kuidagi lõpetatud, kümme on veel ees – ehk siis kaks kolmandikku. Need …
Kassipoeg, hetkeseis. Silmaümbruse tikkimine meenutab mulle vana anekdooti: tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, võttis rahakoti välja, pani käekoti kinni. Vaatasin välja sümboli, leidsin vastava lõngakoodi, leidsin mapist lõnga, lõikasin jupi, panin nõela sisse, tikkisin ühe risti, lõikasin lõnga …
Ikka ei suuda sama kiiresti enam tikkida. 🙁 Preilnad magavad nüüd vaheldumisi, nii et mõnel päeval ei jõua üldse nõela kätte võtta. Soov on aga endine, ja see rõõmustab. Traditsiooniliselt pilt nädala edusammudest: Mõnikord tekib tunne, et ma hea meelega hakkaks tulema vastasnurgast vastu. 🙂