Hästi natuke veel…
… ja 6. lehekülg on tehtud! Tundub, et selle kuu lõpuks on mul 2/5 tikandit valmis.
… ja 6. lehekülg on tehtud! Tundub, et selle kuu lõpuks on mul 2/5 tikandit valmis.
Väga elujõuline on teooria, mille kohaselt on kõige varasemad kõladega kudumisega seotud leiud pärit Vana-Egiptusest. Hoolimata sellest, et selle teooria toetavad hüpoteesid on juba ammu ümber lükatud, väidavad paljud allikad endiselt, et kõige vanem kõladega kudumise näide on Ramessese III vöö. “Egiptuse diagonaalide” nimetus jääb …
Ehk tikand edeneb vaikselt. Hästi vaikselt… Lähen just järgmist pikslite portsu looma. 🙂
Huvitav, kui paljud inimesed üldse pööravad tähelepanu autoriõiguste jutule, kui nad loevad käsitööalast kirjandust. Pigem arvan, et mitte eriti paljud – seda enam, et enamasti kohtab raamatutes standardset sõnastust „kõik õigused kaitstud / all rights reserved“. Samas leidub aeg-ajalt väga detailseid ja isegi ebatavalisi piiranguid. …
Korras. Kaks kuud – ja enam ei suuda tikkida. Võtan tikandi kätte, vaatan seda, valin värvi – ja panen tikandi kõrvale, isegi niiti nõela ei pane. Ja nii üle päeva. Viies lehekülg sai kuidagi lõpetatud, kümme on veel ees – ehk siis kaks kolmandikku. Need …
Kassipoeg, hetkeseis. Silmaümbruse tikkimine meenutab mulle vana anekdooti: tegi kilekoti lahti, võttis käekoti välja, pani kilekoti kinni, tegi käekoti lahti, võttis rahakoti välja, pani käekoti kinni. Vaatasin välja sümboli, leidsin vastava lõngakoodi, leidsin mapist lõnga, lõikasin jupi, panin nõela sisse, tikkisin ühe risti, lõikasin lõnga …
Ikka ei suuda sama kiiresti enam tikkida. 🙁 Preilnad magavad nüüd vaheldumisi, nii et mõnel päeval ei jõua üldse nõela kätte võtta. Soov on aga endine, ja see rõõmustab. Traditsiooniliselt pilt nädala edusammudest: Mõnikord tekib tunne, et ma hea meelega hakkaks tulema vastasnurgast vastu. 🙂
Eelmise lastega käsitöö tegemise teemadel postituse jätkuks tekkis veel üks mõte. Mulle absoluutselt ei meeldi, kui käsitööd (näiteks tikkimist, punumist, heegeldamist) peetakse vaid naiste tegevuseks ning selle tõttu justkui sobiks nende oskuste õpetamine ainult tüdrukutele. On päris naljakas kuulda argumenti, et „ajalooliselt on alati naised …
Vurrud! Vurrud on näha! 🙂 Tempo läks aga maha kahjuks. Kõige kasutatavamad värvid hakkavad ka otsa saama. Esialgu jätan augud vahele. Poodi lähen siis, kui on rohkem värve vaja. Läksin tikkima.
Märkasin sahtlis vana ja väga jämedat heegelnõela ning mulle meenus, millise vaimustusega ma just selle ilusa helerohelise heegelnõelaga tohutult pikki kette heegeldasin. Ma ei mäleta, kui vana ma võisin olla, aga mäletan selgelt oma rõõmu selle üle, kui hästi see mul välja tuli. Ketid läksid …
Abikaasa, vaadates tikandit, ütles, et see meenutab talle väga pixel art’i. 😀 See omakorda tuletas mulle meelde, kuidas me 2005. aasta suvel fotolaagris käisime – kui mees mööda kauneid looduskohti fotovarustusega ringi rändas, istusin mina varjus ja tikkisin just seda sama kassi. Aeg-ajalt tuli keegi …
Hiljuti tõstatati ühes kõlatajate grupis üsna huvitav teema: kuidas ja milliste abivahenditega kooti Keskajal kõladega laia paela? Säilinud ajalooliste kõlapaelte seas leidub nii laiu kui ka võrdlemisi kitsaid, kuid paljude kõladega kootud näiteid (100 või rohkem). Arvestades sellega, millistest materjalidest ajalooliselt kõlasid valmistati, ei saanud …