Silt: teooria

Kõladega kudumise teooria

Kõladega kudumise teooria

Sarah Goslee (aka Phiala, Stringpage’i autor) avaldas oma esitlusmaterjalid, mis valmisid tema esinemiseks Euroopa Tekstiilifoorumil (European Textile Forum – 2022. aasta kevade seisuga link enam ei tööta), mis toimus septembris Eindhoven’is. Esitluse teemaks olid kõlade kudumise teoreetilised alused, ning materjalid on kättesaadavad kahes formaadis: online-esitlus 

Kas tammume paigal?

Kas tammume paigal?

Huvitav tähelepanek: näib, et paljude käsitöövõtete ja -tehnoloogiate “kanoniseerimine” algas 19. sajandil, mis oli paljudes maades rahvuslik ärkamisaeg. “Kanoniseerimise” all pean silmas selgete reeglite kehtestamist selle kohta, millised on õiged või valed käsitöövõtted, samuti nende reeglite kinnistamist õppevahendite vormis. Loomulikult olid reeglid olemas ka varem. 

Käsitöötunnid koolis

Käsitöötunnid koolis

Üks kommentaar tuletas meelde, kuidas meile koolis käsitööd õpetati. Eriti mõttetud tundusid (ja tunduvad ka nüüd) lõpmatud taskute näidised, mida pidime õmblema. Kusjuures ma ei mäleta, et meile oleks midagi otseselt õpetatud, pigem anti ülesandeid: õmmelda see, kududa see, tikkida see… Mida vanemaks me saime, 

Kõladega kudumine: vanimad teadaolevad leiud

Kõladega kudumine: vanimad teadaolevad leiud

Kummaliselt elujõuline on teooria, mille kohaselt vanimad kõladega kootud leiud pärinevad Egiptusest. Vaatamata sellele, et paljud seda toetanud hüpoteesid on ammu ümber lükatud, mitmed allikad siiani väidavad, et vanim teadaolev kõladega kootud ese on Ramsese III vöö. Juba 1970-tel tõestati veenvalt, et Ramsese vöö ei 

Autoriõigusest käsitöös

Autoriõigusest käsitöös

Oleks huvitav teada, kuid paljud pööravad tähelepanu autoriõiguste alasele infole, kui loevad käsitööraamatuid. Ilmselt mitte väga paljud, ning enamasti kasutatakse raamatutes nagunii üleüldist sõnastust “kõik õigused kaitstud”. Mõnikord on aga tingimused väga täpselt lahti kirjutatud. Näiteks, raamatus Anna Neuper’s Modelbuch järgneb tavalistele fraasidele järgmine lõik: 

Laiad paelad, teljed ja kõlad

Laiad paelad, teljed ja kõlad

Mõni aeg tagasi arutati ühes kõladega kudumise grupis, kuidas (mis tööriistu kasutades) sai keskajal kududa kõladega laia paela. Ajalooliste paelte seast leiab nii päris laiasid näiteid, kuid ka suhteliselt kitsaid, kuid paljude kõladega kootud (100 ja üle). Vastaval ajal kättesaadavaid materjale arvesse võttes ei saanud 

Õigus veale

Õigus veale

Päris huvitav, kuidas Kölni pael tekitab ikka ja jälle küsimusi: kas see muster oligi sellisena mõeldud või tegemist on juhusliku tulemusega, mille põhjuseks viga kõlade rakendamisel? Kui rääägime teisest võimalusest, siis tegemist on justkui praaktootega. Kuid praak on suhteline mõiste. Oleme harjunud, et meid ümbritsevad