{"id":9408,"date":"2009-05-10T23:40:00","date_gmt":"2009-05-10T20:40:00","guid":{"rendered":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/?p=9408"},"modified":"2025-04-26T14:20:44","modified_gmt":"2025-04-26T11:20:44","slug":"tammume-paigal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/kasitoo\/tammume-paigal\/","title":{"rendered":"Tammume paigal?"},"content":{"rendered":"\n<p>Huvitav t\u00e4helepanek: tundub, et paljude k\u00e4sit\u00f6\u00f6v\u00f5tete ja -tehnikate \u201ekanoniseerimine\u201c algas 19. sajandil, mil paljudes riikides toimus rahvuslik \u00e4rkamine. \u201eKanoniseerimise\u201c all pean silmas selgete reeglite kehtestamist selle kohta, kuidas teatud k\u00e4sit\u00f6\u00f6d tuleb \u00f5igesti teha, ning nende reeglite kinnistamist \u00f5pikutesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Loomulikult eksisteerisid reeglid ka enne seda perioodi. Kuid pigem ei olnud \u201e\u00f5ige-vale\u201c vastandamist, oli hoopis \u00f5petus: sellise t\u00f6\u00f6 tegemiseks kasutatakse sellist v\u00f5tet. Punkt. V\u00f5ib-olla on asi ka selles, et enne rahvusliku \u00e4rkamise aega anti oskusi edasi meistrilt meistrile praktilise t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, samas kui rahvar\u00f5ivaste populaarsuse kasvuga hakkasid k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga tegelema ka need, kellele see maailm varem t\u00e4iesti tundmatu oli. Vajadus range ja \u00fchtse juhendamise j\u00e4rele tulenes soovist s\u00e4ilitada oskused ja tehnikad just sellisel kujul, nagu need tol hetkel eksisteerisid, ning kaitsta neid liiga vaba t\u00f5lgendamise eest.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid see on kahe otsaga asi. Kui loodi range reeglistik, kadus loovus ja improvisatsioon, pidurdus kost\u00fc\u00fcmi ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskuste loomulik areng tervikuna. Tulemuseks on sageli see, et k\u00fcll v\u00e4ga kvaliteetselt kopeeritakse sajanditaguseid tehnikaid ja esemeid, kuid isegi parima teostuse juures puudub neis algne s\u00f5num.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks k\u00f5lab sageli, et \u201enii on alati tehtud\u201c (olgu see siis \u00f5mblemine, kudumine, tikkimine v\u00f5i mis tahes muu k\u00e4sit\u00f6\u00f6), kuigi tegelikult on paljud t\u00e4nap\u00e4evased v\u00f5tted ja tehnikad sellisel kujul kestnud v\u00e4ga l\u00fchikest aega ning nende algse v\u00f5i lihtsalt varasema kuju kohta v\u00f5ib olla v\u00e4ga v\u00e4he teada.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellised m\u00f5tted tekkisid mul t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, kui ma j\u00e4lle m\u00f5tlesin, miks peetakse t\u00e4nap\u00e4eval \u00f5igeks, et ristpistes tikkimisel peaks k\u00f5ik pisted tagumisel k\u00fcljel omavahel paralleelsed olema. \ud83d\ude00<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Huvitav t\u00e4helepanek: tundub, et paljude k\u00e4sit\u00f6\u00f6v\u00f5tete ja -tehnikate \u201ekanoniseerimine\u201c algas 19. sajandil, mil paljudes riikides toimus rahvuslik \u00e4rkamine. \u201eKanoniseerimise\u201c all pean silmas selgete reeglite kehtestamist selle kohta, kuidas teatud k\u00e4sit\u00f6\u00f6d tuleb \u00f5igesti teha, ning nende reeglite kinnistamist \u00f5pikutesse. Loomulikult eksisteerisid reeglid ka enne seda perioodi.&nbsp;<a class=\"read-more\" href=\"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/kasitoo\/tammume-paigal\/\">&hellip;<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8826,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_vp_format_video_url":"","_vp_image_focal_point":[],"footnotes":""},"categories":[19,35],"tags":[201],"class_list":["post-9408","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kasitoo","category-tikkimine","tag-teooria"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9408","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9408"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9408\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9409,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9408\/revisions\/9409"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8826"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9408"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9408"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9408"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}