{"id":9390,"date":"2009-04-19T23:57:28","date_gmt":"2009-04-19T23:57:28","guid":{"rendered":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/?p=9390"},"modified":"2025-04-25T22:56:34","modified_gmt":"2025-04-25T19:56:34","slug":"koladega-kudumine-vanimad-leiud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/kasitoo\/koladega-kudumine-vanimad-leiud\/","title":{"rendered":"K\u00f5ladega kudumine: vanimad leiud"},"content":{"rendered":"\n<p>V\u00e4ga eluj\u00f5uline on teooria, mille kohaselt on k\u00f5ige varasemad k\u00f5ladega kudumisega seotud leiud p\u00e4rit Vana-Egiptusest. Hoolimata sellest, et selle teooria toetavad h\u00fcpoteesid on juba ammu \u00fcmber l\u00fckatud, v\u00e4idavad paljud allikad endiselt, et k\u00f5ige vanem k\u00f5ladega kudumise n\u00e4ide on Ramessese III v\u00f6\u00f6. &#8220;Egiptuse diagonaalide&#8221; nimetus j\u00e4\u00e4b ilmselt pikaks ajaks muutumatuks.<\/p>\n\n\n\n<p>Siiski, juba 1970. aastatel t\u00f5estati, et Ramessese v\u00f6\u00f6 ei saanud olla k\u00f5ladega kootud, kuna sellist struktuuri ei ole v\u00f5imalik k\u00f5ladega luua (<a href=\"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/artiklid\/tw-tech-peter-collingwood\/\" data-type=\"page\" data-id=\"3141\">Collingwood<\/a> p\u00fchendab osa oma raamatust sellele v\u00f6\u00f6le ja t\u00f5enditele, mis n\u00e4itavad, et seda ei ole v\u00f5imalik k\u00f5ladega kududa). Egiptuse diagonaalidele nime andnud leiud ei saanud samuti olla k\u00f5ladega kootud.<\/p>\n\n\n\n<p>Praeguste andmete j\u00e4rgi on k\u00f5ige vanem k\u00f5latehnikaga seotud fragment, mida on leitud Itaalias Sasso di Furbara piirkonnast ja dateeritud 8. sajandisse eKr. Enamik varasemaid leide on kangaste servad. K\u00f5ige varasemad dekoratiivsete paelte n\u00e4ited on leitud Hallstatti (Austria, leiud on dateeritud ajavahemikku 800\u2013400 eKr) ja Hochdorfi (L\u00f5una-Saksamaa, leiud on dateeritud umbes 475 meie ajast) piirkondadest.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ned lingid materjalidele, kus juttu ka Hochdorfi leidudest:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a aria-label=\" (opens in a new tab)\" href=\"http:\/\/www.tabletweaving.dk\/?Reconstructions:Hochdorf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Tablet Weaving by Lise R\u00e6der Knudsen<\/a>;<\/li>\n\n\n\n<li><a href=\"http:\/\/www.stringpage.com\/tw\/twohole.html\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Two-hole Tablet Weaving<\/a>;<\/li>\n\n\n\n<li><a aria-label=\" (opens in a new tab)\" href=\"http:\/\/www.cs.vassar.edu\/~capriest\/dfdt.html\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Intermediate Tablet Weaving: Figured Double-Face Weave<\/a>.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Vanimad leitud k\u00f5lad on dateeritud 4. sajandiss eKr ja p\u00e4rinevad Hispaaniast, El Cigarralejo nimelisest kohast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00e4ga eluj\u00f5uline on teooria, mille kohaselt on k\u00f5ige varasemad k\u00f5ladega kudumisega seotud leiud p\u00e4rit Vana-Egiptusest. Hoolimata sellest, et selle teooria toetavad h\u00fcpoteesid on juba ammu \u00fcmber l\u00fckatud, v\u00e4idavad paljud allikad endiselt, et k\u00f5ige vanem k\u00f5ladega kudumise n\u00e4ide on Ramessese III v\u00f6\u00f6. &#8220;Egiptuse diagonaalide&#8221; nimetus j\u00e4\u00e4b&nbsp;<a class=\"read-more\" href=\"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/kasitoo\/koladega-kudumine-vanimad-leiud\/\">&hellip;<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9340,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_vp_format_video_url":"","_vp_image_focal_point":[],"footnotes":""},"categories":[19,21],"tags":[135,201,209],"class_list":["post-9390","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kasitoo","category-koladega-kudumine","tag-kirjandus","tag-teooria","tag-viited"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9390","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9390"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9390\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9391,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9390\/revisions\/9391"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9340"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9390"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9390"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9390"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}