{"id":9335,"date":"2009-02-18T23:37:00","date_gmt":"2009-02-18T20:37:00","guid":{"rendered":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/?p=9335"},"modified":"2025-04-23T22:35:00","modified_gmt":"2025-04-23T19:35:00","slug":"laiad-paelad-teljed-ja-kold","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/kasitoo\/laiad-paelad-teljed-ja-kold\/","title":{"rendered":"Laiad paelad, teljed ja k\u00f5lad"},"content":{"rendered":"\n

Hiljuti t\u00f5statati \u00fches k\u00f5latajate grupis \u00fcsna huvitav teema: kuidas ja milliste abivahenditega kooti Keskajal k\u00f5ladega laia paela?<\/p>\n\n\n\n

S\u00e4ilinud ajalooliste k\u00f5lapaelte seas leidub nii laiu kui ka v\u00f5rdlemisi kitsaid, kuid paljude k\u00f5ladega kootud n\u00e4iteid (100 v\u00f5i rohkem). Arvestades sellega, millistest materjalidest ajalooliselt k\u00f5lasid valmistati, ei saanud need olla v\u00e4ga \u00f5hukesed. Ka t\u00e4nap\u00e4evaste, \u00f5hukesest plastikust tehtud k\u00f5lade 100-ne pakk on \u00fcsna lai, korraga seda ei keera. Omaette k\u00fcsimus on see, millistele telgedele selline kogus k\u00f5lasid \u00e4ra mahuks.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Ajaloolistel kujutistel v\u00f5ib enamasti n\u00e4ha kahte t\u00fc\u00fcpi telgesid: Oseberg ja “karp”. Esimene sai nime uppunud viikingilaeva j\u00e4rgi, mille pardalt leiti t\u00f6\u00f6riistad poolelioleva k\u00f5lat\u00f6\u00f6ga (dateeritud 8. sajandisse). Osebergi teljed koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on lattidega \u00fchendatud. L\u00f5imed pingutati postide vahele ja kuduja istus k\u00fclje peal. Hilisema versiooni sellistest telgedest on n\u00e4ha vasakpoolsel kujutisel (fragment Catherine de Cleves’ tundideraamatust, aastast 1440).<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Teine, kompaktsem telgete variantsioon on karbikujuline, p\u00f6\u00f6rlevate detailidega, millele keritakse l\u00f5im. Sellist “karbikest” (inglise keeles box loom<\/em>) n\u00e4eb parempoolsel kujutisel (fragment 1500ndatest p\u00e4rit gobel\u00e4\u00e4nist; t\u00e4issuuruses kujutis on leitav Louvre\u2019i kodulehelt<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Telgede kompaktsem variatsioon ei mahuta kuigi palju k\u00f5lasid. Osebergi telgedel on k\u00fcll ruumi, kuid p\u00e4riselus on suur k\u00f5lapakk ebastabiilne ja kipub laiali vajuma. Samuti on keeruline hoida l\u00f5ime \u00fchtlaselt pingul ning vaheliku leidmine v\u00f5ib olla paras v\u00e4ljakutse. <\/p>\n\n\n\n

\u00dcks v\u00f5imalik lahendus oleks asetada k\u00f5lade alla laud v\u00f5i muu horisontaalne tugi. See parandab k\u00f5lapaki stabiilsust, kuid ei lahenda l\u00f5ime \u00fchtlase pinge ega vaheliku leidmise muret.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Kuid teine lahendus on veel. Vertikaalsed kangasteljed olid selleks ajaks juba ammu tuntud, ning l\u00f5ime pingutamine raskustega ei piira t\u00f6\u00f6 laiust ja tagab \u00fchtlase pinge.<\/p>\n\n\n\n

Selgub, et ka vertikaalseid telgi kujutavaid pilte leidub, kuigi v\u00e4he. N\u00e4iteks Sloveenias asuva P\u00fcha Primuse ja Felicianuse kiriku freskol on Maarja kujutatud istumas just vertikaalsete telgede juures (suurem versioon pildist IMAREALi pildipangas<\/a>). Kuigi nendel telgedel on l\u00f5imed pingutatud kahe paralleelse lati vahel, mitte raskustega, v\u00f5imaldab selline paigutus siiski l\u00f5ime laiemalt jaotada ning seel\u00e4bi mugavamalt suure k\u00f5lapakiga t\u00f6\u00f6tada. On siiski \u00fcks “aga”: selle pildi p\u00f5hjal ei saa kindlalt \u00f6elda, millise tehnika jaoks need teljedtegelikult m\u00f5eldud olid\u2026<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5ttes: veel \u00fcks m\u00f5istatus sarjast \u201ekuidas see tegelikult oli\u201c.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti t\u00f5statati \u00fches k\u00f5latajate grupis \u00fcsna huvitav teema: kuidas ja milliste abivahenditega kooti Keskajal k\u00f5ladega laia paela? S\u00e4ilinud ajalooliste k\u00f5lapaelte seas leidub nii laiu kui ka v\u00f5rdlemisi kitsaid, kuid paljude k\u00f5ladega kootud n\u00e4iteid (100 v\u00f5i rohkem). Arvestades sellega, millistest materjalidest ajalooliselt k\u00f5lasid valmistati, ei saanud …<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9331,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_vp_format_video_url":"","_vp_image_focal_point":[],"footnotes":""},"categories":[19,21,37],"tags":[107,141,185,201,209],"class_list":["post-9335","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kasitoo","category-koladega-kudumine","category-tooriistad-ja-materjad","tag-ajaloolised-leiud","tag-kujutav-kunst","tag-rakendusajalugu","tag-teooria","tag-viited"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9335","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9335"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9335\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9337,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9335\/revisions\/9337"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9331"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9335"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9335"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9335"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}