{"id":9274,"date":"2008-12-29T15:30:00","date_gmt":"2008-12-29T12:30:00","guid":{"rendered":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/?p=9274"},"modified":"2025-04-20T19:25:51","modified_gmt":"2025-04-20T16:25:51","slug":"heegeldamise-ajaloo-saladused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/kasitoo\/heegeldamise-ajaloo-saladused\/","title":{"rendered":"Heegeldamise ajaloo saladused"},"content":{"rendered":"\n<p>K\u00e4sit\u00f6\u00f6tehnikate algup\u00e4ra otsimine on t\u00e4namatu t\u00f6\u00f6. V\u00e4hemalt seet\u00f5ttu, et tugineda saab vaid s\u00e4ilinud esemetele ja allikatele, mis ei ole valitud spetsialistide poolt eesm\u00e4rgiga teadmisi j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele edasi anda, vaid on s\u00e4ilinud pigem &#8220;teadusliku juhuslikkuse&#8221; tulemusena \u2013 s\u00f5ltudes mitmetest teguritest, mis m\u00f5jutavad esemete s\u00e4ilimist ajas.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks on isegi suure hulga s\u00e4ilinud esemete olemasolul t\u00e4iesti v\u00f5imatu t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4rata, kes, kus ja millal tegi esimesena m\u00f5ne liigutuse, mida v\u00f5iks pidada konkreetse tehnika s\u00fcnniks.<\/p>\n\n\n\n<p>Hiljuti sattusin mitmele erinevale artiklile, kus arutatakse erinevas kontekstis heegeldamise ajalugu ja selle tehnika v\u00f5imalikku p\u00e4ritolu. \u00dcldlevinud arusaama j\u00e4rgi tekkis heegeldamine Euroopas 19. sajandil. Just sellest sajandist p\u00e4rinevad esimesed viited tehnikale tekstides, esimesed juhendid ja mustrikogumikud. Kuid m\u00f5ne teooria j\u00e4rgi on see tehnika tegelikult sajandeid vanem.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcheks argumendiks nende teooria poolt on heegeldamise tulemuse sarnasus ahelpistega. Kui &#8220;eemaldada&#8221; ahelpiste vahelt kangas, siis polegi tulemusel suurt erinevust. T\u00f5si, ahelpiste dateerimisega \u2013 \u00fcllatus-\u00fcllatus! \u2013 on samuti probleeme. Erinevate allikate j\u00e4rgi oli sellise tikandiga kaunistatud kuninganna Elizabethi riided v\u00f5i p\u00e4rinevad esimesed n\u00e4ited sellisest pistest hoopis 18. sajandist\u2026<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks sellele on heegeldamise kontekstis \u2013 nimelt heegeln\u00f5elte endi puhul \u2013 palju keerulisem rakendada p\u00f5him\u00f5tet \u201epole leitud \u2013 j\u00e4relikult ei olnud olemas\u201c. Seda lihtsalt seet\u00f5ttu, et sarnase struktuuri saab luua ka lihtsalt s\u00f5rmedega, ilma lisat\u00f6\u00f6riistadeta.<\/p>\n\n\n\n<p>Ja l\u00f5petuseks \u00fcks emotsionaalne argument: \u201eSee on ju nii lihtne ja loogiline tehnika! Kuidas saab olla, et see tekkis nii hilja, samal ajal kui palju keerulisemaid tehnikaid kasutati juba ammu?\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4sit\u00f6\u00f6tehnikate algup\u00e4ra otsimine on t\u00e4namatu t\u00f6\u00f6. V\u00e4hemalt seet\u00f5ttu, et tugineda saab vaid s\u00e4ilinud esemetele ja allikatele, mis ei ole valitud spetsialistide poolt eesm\u00e4rgiga teadmisi j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele edasi anda, vaid on s\u00e4ilinud pigem &#8220;teadusliku juhuslikkuse&#8221; tulemusena \u2013 s\u00f5ltudes mitmetest teguritest, mis m\u00f5jutavad esemete s\u00e4ilimist ajas. Lisaks&nbsp;<a class=\"read-more\" href=\"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/kasitoo\/heegeldamise-ajaloo-saladused\/\">&hellip;<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8762,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_vp_format_video_url":"","_vp_image_focal_point":[],"footnotes":""},"categories":[67,19],"tags":[107,185],"class_list":["post-9274","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-heegeldamine","category-kasitoo","tag-ajaloolised-leiud","tag-rakendusajalugu"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9274","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9274"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9274\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9275,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9274\/revisions\/9275"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9274"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9274"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9274"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}