{"id":3119,"date":"2020-03-21T22:43:14","date_gmt":"2020-03-21T22:43:14","guid":{"rendered":"http:\/\/yrmegard.net\/cms\/?page_id=3119"},"modified":"2023-08-14T22:17:41","modified_gmt":"2023-08-14T19:17:41","slug":"tikkimistehnikad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/artiklid\/tikkimistehnikad\/","title":{"rendered":"Ajalooline tikand: kolm keskaegset tehnikat"},"content":{"rendered":"\n

Assisi<\/i><\/h2>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Teine nimetus voided work<\/em> (ingl.), s\u00f5nas\u00f5nalt t\u00f5lgituna \u201cl\u00fcnkadega t\u00f6\u00f6\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Stiili erip\u00e4raks mustri kujutamine negatiivis, ehk pistetega t\u00e4idetakse mitte kujund ise, vaid hoopis taust, ning muster j\u00e4\u00e4b tikkimata (sealt ka \u201cl\u00fcngad\u201d).<\/p>\n\n\n\n

Stiil p\u00e4rineb sama nimega Itaalia linnast. Vanimad n\u00e4ited on dateeritud erinevate allikate j\u00e4rgi kas 13. v\u00f5i 14. sajandi algusesse. Algselt tikiti selles stiilis vaid sakraalesemetele, kuid umbes 15. sajandi keskpaigast lisandub tasapisi ka ilmalikke esemeid.<\/p>\n\n\n\n

Assisi<\/em> stiil j\u00e4i kasutusse v\u00e4ga pikaks ajaks, kuid ei olnud eriti populaarne. Stiil oli kasutusel 18. sajandi alguseni, peale mida ta veidiks ajaks kadus, et 19. sajandi l\u00f5pus oma s\u00fcnnilinnas, Assisis, taas esile kerkida.<\/p>\n\n\n\n

Varaseimatel antud stiili n\u00e4idetel on taust tikitud kaldristpistes v\u00f5i tavaristpistes, hiljem lisanduvad nimekirja ka itaalia rist ning erinevad madalpistete ja gobel\u00e4\u00e4nipistete variatsioonid. Veelgi hilisematel, oletatavasti peale stiili taass\u00fcndi valmistatud, esemetel hakatakse mustrikontuure tikkima Holbeini pistes.<\/p>\n\n\n\n

Assisi klassikalised v\u00e4rvid on punane, sinine ja roheline. Reeglina tikitakse siidniitidega linasele v\u00f5i siidist kangale.<\/p>\n\n\n\n

Lugemist Assisi tehnikast (inglise keeles):<\/strong>\n\n* Leszner, Eva Maria. Assisi Embroidery: Old Italian Cross-Stitch Designs. B.T. Batsford, Ltd., London, 1988\n* Wikipedia<\/a>\n* Textile Research Centre<\/a>\n* Kamala Embroidery<\/a>\n* Kaasaegsed tikandid ja mustrid Pinterest'is<\/a><\/pre>\n\n\n\n
Blackwork<\/i><\/h2>\n\n\n
\n
\"\"
Angolo Bronzino \u201cNaise portree\u201d fragment (1530.-1532. a). Maali tervikuna n\u00e4eb galeriis\u00a0Web Gallery of Art<\/a><\/u>.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Teine nimetus must tikand<\/em>.<\/p>\n\n\n\n
Stiilile on iseloomulikud varasel perioodil Holbeini pistes tikitud \u00f5hulised geomeetrilised kujundid ja hiljem ka vabak\u00e4e-taimornamendid.<\/p>\n\n\n\n
Blackwork<\/em> tehnikat seostatakse eelk\u00f5ige Inglismaaga, ning selle k\u00f5rgajaks peetakse 16. sajandi algust. Pea iga raamat selle tehnika ajaloost algab Aragoni Katariina elulooga, kellest sai Henry VIII esimene naine peale seda, kui suri tema esimene abikaasa ja Henry vend. Peale mitut abieluaastat, kui Katarinal ei \u00f5nnestunud poega s\u00fcnnitada, saadab Henry naise pagendusse. Sinna j\u00e4\u00e4b ta ka elu l\u00f5puni, kuid ei n\u00f5ustu abielu lahutamisega. Just Katariinale omistatakse oluline osa tundmatu Euroopa tikkimistehnika esitlemises Inglismaa \u00f5ukonnas, kus see saavutas kiire populaarsuse ning veidi hiljem, juba Elizabethi ajal, sai sellest moeasi.<\/p>\n\n\n\n
Holbeini pistes loetud koel\u00f5ngadega kontuurtikand v\u00f5is algselt tulla araabiamaadest. Just selles kultuuris leiab kontrastsete joontega kujutatud geomeetrilisi mustreid peaaegu k\u00f5kides kunstiliikides arhitektuurist tekstiilini. Suur t\u00e4helepanu abstraktse lineaarse ornamendi vastu v\u00f5is olla p\u00f5hjustatud sellest, et kiiresti leviv islam keelas elusolendite kujutamist (hiljem j\u00e4i keeld p\u00fcsima vaid inimese kujutamisele), ning kunstnikud said ennast teostada vaid ornamentikas ja kirjades.<\/p>\n\n\n\n
Ka peale araablaste pagendamist Hispaaniast 15. sajandi keskel j\u00e4id nendest maha nii m\u00f5nedki traditsioonid ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6liigid, sealhulgas kontrasttikand.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ned aastak\u00fcmned hiljem Inglismaal l\u00e4bib blackwork<\/em> teekonna v\u00e4ikestelt kost\u00fc\u00fcmidetailidelt v\u00e4ga suurte esemeteni. Stiili levikule aitas kaasa ka selle aktsepteerimine kiriku poolt. T\u00f5en\u00e4oliselt tehnika erilisus ning dekoratiivsus kaalusid \u00fcles protesti v\u00f5\u00f5ra (araabia) kultuurielemendi vastu. Suurte sakraalesemete j\u00e4rel tehti uhkeid riideid kuningaperekonnale ja aadlikele. Stiil muutus veidi, kaotas nurki ja abstraksust, juurde tuli taimornamentikat.<\/p>\n\n\n\n
Klassikaline blackwork<\/em> tikand on tehtud musta siidniidiga valgele linasele. Leidub ka \u00fcksikuid n\u00e4iteid punase niidiga tikandist. Hilisemal perioodil tikiti ka siidile ning siidiniidi k\u00f5rval tuli kasutusele (kuldne) metallniit.<\/p>\n\n\n\n
Lugemist blackwork<\/em> tehnikast (inglise keeles):<\/strong>\n\n* Mary Gostelow. Blackwork. Van Nostrand Reinhold, New York 1976\n* The Blackwork Embroidery Archives<\/a>\n* Nordic Needle<\/a>\n* The Spruce Crafts<\/a>\n* Kaasaegsed tikandid ja mustrid Pinterest'is<\/a><\/pre>\n\n\n\n
Counted thread<\/i><\/h2>\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n<\/div>\n\n\n
Teised nimed loendatud madalpistetikand<\/em>, Opus Teutonicum<\/em>. Stiili inglisekeelne nimetus \u2013 counted thread<\/em> \u2013 ja selle t\u00e4pne t\u00f5lge \u201cloendatud koel\u00f5ngadega tikand\u201d pole t\u00e4psed, kuna loendatud koel\u00f5ngadega tehnikateks nimetatakse tervet r\u00fchma tehnikaid alates ristpiste variatsioonidest kuni varajase musta tikandini Holbeini pistes.<\/p>\n\n\n\n
Stiili omap\u00e4raks on geomeetrilised ornamendid, mis on tikitud paralleelsete pistetega loendatud koel\u00f5ngade j\u00e4rgi (ingliskeesed nimetused satin stitch<\/em> ja brick stitch<\/em> k\u00e4ivad vastavalt \u00fchese v\u00f5i kahese piste kohta). Tikand v\u00f5ib kas kanga t\u00e4elikult katta v\u00f5i moodustada eraldiseisvaid elemente.<\/p>\n\n\n\n
Suurem osa selles stiilis tikitud esemeid p\u00e4rineb saksa aladelt, tavaliselt Westphaliast v\u00f5i Alam-Saksa aladelt. Vanim n\u00e4ide p\u00e4rineb 13. sajandi viimasest aastak\u00fcmnest, stiili populaarsuse tipp langeb 14. sajandi l\u00f5ppu. \u00dcksikuid esemeid on dateeritud ka 15. sajandisse, kuid mitte hilisemaks kui selle keskpaik.<\/p>\n\n\n\n
Tehnika l\u00e4bib teekonna, mis on paljudele tehnikatele omane \u2013 see ilmub k\u00f5igepealt sakraalesemetele ning tasapisi liigub sealt ilmalike esemete peale.<\/p>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
V\u00e4ikseimad esemed, kus antud tehnika esineb, on almusekotid, kus geomeetriline muster on reeglina iseseisev ja tikand katab kanga t\u00e4ielikult. K\u00f5ige klassikalisem on tehnika variant, kus enamus pistetest on sama pikad (tavaliselt \u00fcle 4 koel\u00f5nga) ja \u00fcksteise suhtes \u00fche koel\u00f5nga v\u00f5rra nihkes. L\u00fchemaid (\u00fcle 2 l\u00f5nga) ja pikemaid (\u00fcle 6 ja harva \u00fcle 8 l\u00f5nga) pisteid kasutatakse harva konkreetsete elementide loomiseks.<\/p>\n\n\n\n
Palju keerulisem ja t\u00f6\u00f6mahukam tehnika t\u00fc\u00fcp on mosaiik, kus muster kujuneb diagonaalselt asetsevatest ruutudest, milledest iga\u00fcks koosneb 5 pistest \u2013 \u00fchest pikast (\u00fcle 6 koel\u00f5nga) keskel ja kahest pistest (\u00fcle 4 ja \u00fcle 2 l\u00f5nga) sellest m\u00f5lemal pool. Selline tikandit\u00fc\u00fcp meenutab esmapilgul ristpistetikandit.<\/p>\n\n\n\n
Suurtel esemetel nagu seinapaneelid ja riided t\u00e4idetakse figuurid (inimesed ja loomad) loendatud ja v\u00e4rvilise ornamendiga, mille kontuur on tihti k\u00e4sitsi joonistatud ja tikitud varspistega. Klassikalise tehnikat\u00fc\u00fcbi k\u00f5rval kohtab seal ka nn malet\u00fc\u00fcpi \u2013 \u00fchepikkused pisted (reeglina \u00fcle 4 koel\u00f5nga) on \u00fcksteise suhtes poolev\u00f5rra nihkes. Tavaliselt t\u00e4idetakse nii \u00fchev\u00e4rvilisi figuure v\u00f5i tausta, viimane v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ka katmata.<\/p>\n\n\n\n
Loendatud koel\u00f5ngadega saksa tehnikas tikitakse tavaliselt linasele kangale v\u00e4rvilise siidi ja valge linase niidiga. V\u00e4rvivalik pole piiratud.<\/p>\n\n\n\n
Lugemist counted thread<\/em> tehnikast (inglise keeles):<\/strong>\n\n* Kay Staniland. Medieval Craftsmen: Embroiderers. University of Toronto Press, Toronto 2002\n* www.wymark.com<\/a>\n* A 14th \u2014 15th century Embroidered Cushion from Westphalia (Germany)<\/a>\n* A 14th \u2014 15th century Embroidered Box from Westphalia (Germany)<\/a>\n\nAjaloolised esemed BildIndex serveris:<\/strong>\n\n* Kott, 14. sajand<\/a>\n* Seinavaiba fragment<\/a>\n* Seinavaip inimkujudega<\/a>\n\n* Kaasaegsed tikandid ja mustrid Pinterest'is<\/a><\/pre>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Assisi Teine nimetus voided work (ingl.), s\u00f5nas\u00f5nalt t\u00f5lgituna \u201cl\u00fcnkadega t\u00f6\u00f6\u201d. Stiili erip\u00e4raks mustri kujutamine negatiivis, ehk pistetega t\u00e4idetakse mitte kujund ise, vaid hoopis taust, ning muster j\u00e4\u00e4b tikkimata (sealt ka \u201cl\u00fcngad\u201d). Stiil p\u00e4rineb sama nimega Itaalia linnast. Vanimad n\u00e4ited on dateeritud erinevate allikate j\u00e4rgi kas …<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6904,"parent":2918,"menu_order":33,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"template-full.php","meta":{"_vp_format_video_url":"","_vp_image_focal_point":[],"footnotes":""},"class_list":["post-3119","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3119"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3119\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6911,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3119\/revisions\/6911"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2918"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6904"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}