{"id":2982,"date":"2020-02-11T21:56:53","date_gmt":"2020-02-11T21:56:53","guid":{"rendered":"http:\/\/yrmegard.net\/cms\/?page_id=2982"},"modified":"2023-08-15T12:51:01","modified_gmt":"2023-08-15T09:51:01","slug":"artikkel-alg6petus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/yrmegard.net\/treasury\/et\/artiklid\/artikkel-alg6petus\/","title":{"rendered":"K\u00f5lade lummuses. Veidi ajalugu ja alg\u00f5petus"},"content":{"rendered":"
\n
\"\"<\/a>
Maleruudupael, mida saab kududa allpool oleva \u00f5petuse j\u00e4rgi.<\/i><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Artikkel on algselt kirjutatud ajakirjale K\u00e4sit\u00f6\u00f6 ning toimetatud kujul avaldatud ajakirjas 2011. aasta s\u00fcgisel.<\/em><\/p>\n\n\n\n

30 sajandit on hoomamatult pikk aeg. Ometi v\u00e4hemalt nii vana on k\u00f5ladega kudumise tehnika \u2013 \u00fcks vanemaid kanga loomise viise. Vanim leid, mille puhul on kindlalt t\u00f5estatud, et see on k\u00f5ladega kootud, on villase kanga \u00e4\u00e4r, mis leiti Itaaliast, Sasso di Furbara l\u00e4histelt, 8. sajandisse e.m.a. dateeritud laevavrakist. Suur osa vanimatest k\u00f5ladega kootud leidudest ongi kanga\u00e4\u00e4red. Vanimad teadaolevad k\u00f5lad on leitud Hispaaniast El Cigarralejo nimelisest kohast ning on dateeritud 4. sajandisse e.m.a. Vanimad teadaolevad v\u00f6\u00f6d (ehk t\u00e4iesti eraldiseisvad k\u00f5ladega kootud esemed) p\u00e4rinevad 2. \u2013 3. sajandist m.a.j. ning on leitud Saksamaa territooriumilt mitmest soomatusest.<\/p>\n\n\n\n

Pikka aega peeti k\u00f5ladega kudumise s\u00fcnnimaaks Vana Egiptust. \u00dcheks t\u00f5estuseks pidi olema \u00fcllatavalt h\u00e4sti s\u00e4ilinud nn \u201eRamsese III v\u00f6\u00f6\u201c. See linane 5,2 meetrit pikk v\u00f6\u00f6 leiti aastal 1855 ning on dateeritud 12. sajandisse e.m.a. Teooriaid selle valmistamisviisi kohta on esitatud \u00f5ige mitmeid. K\u00f5ladega kudumist pakuti esmakordselt aastal 1914, vaidlusi sel teemal j\u00e4tkus rohkem kui 60 aastaks. Alles 1980-datel t\u00f5estati l\u00f5plikult, et v\u00f6\u00f6 struktuur v\u00e4listab k\u00f5lad kudumisvahenditena t\u00e4ielikult. Ka teised e.m.a. dateeritud Egiptuse paelad on suure t\u00f5en\u00e4osusega muudmoodi kootud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Vanimad Egiptusest leitud k\u00f5lad on p\u00e4rit alles 4.- 5. sajandist m.a.j., t\u00f5estatult k\u00f5ladega kootud paelad on haruldased ning tehniliselt \u00fclilihtsad. Vana Egiptuse tekstiilide rikkuse ja keerukuse juures on see kaudseks argumendiks, et k\u00f5ladega kudumine polnud nendel aladel eriti h\u00e4sti tuntud. Ent pika vaidlusteperioodi tagaj\u00e4rjel on \u00fcks kudumisetehnikaid siiani s\u00e4ilitanud nimetuse \u201cegiptuse diagonaalid\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Rohkelt ajaloolisi k\u00f5ladega kootud esemeid on p\u00e4rit Skandinaaviast, sh kudumisviisi ja mustri \u00fclesehituse poolest unikaalsed Snartemo leiud Norrast. K\u00f5ladega kudumise geograafia on, nii ajalugu kui ka t\u00e4nap\u00e4eva arvestades, ulatuslik. Seda tehnikat on osatud ja osatakse paljudes paikades \u00fcle maailma, P\u00f5hja-Euroopast Tiibeti ja Indoneesiani v\u00e4lja. Kaasajal on see enamasti tekstiiliuurijate ja hobikudujate p\u00e4rusmaaks. Oma panuse tehnika s\u00e4ilitamisse annavad ka taaskehastusklubide liikmed \u00fcle maailma.<\/p>\n\n\n\n

Eesti vanimad k\u00f5ladega kootud leiud on p\u00e4rit 12. \u2013 13. sajandist, enamik s\u00e4ilinud v\u00f6\u00f6dest on p\u00e4rit 18. sajandist ja hilisemast ajast. Eesti ainus s\u00fcviti k\u00f5ladega kudumisest r\u00e4\u00e4kiv kirjandusallikas on Helmi Kurriku artikkel \u201cK\u00f5lav\u00f6\u00f6 Eestis\u201d, mis on v\u00e4lja antud 1931. aastal Eesti Rahva Muuseumi poolt.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

K\u00f5lad<\/h2>\n\n\n\n

K\u00f5lad on \u00f5hukesed siledad plaadid aukudega l\u00f5imel\u00f5ngade jaoks. Ajalooliselt on k\u00f5lasid olnud kolme-, nelja-, viie-, kuue- ning kaheksakandilisi. Mida rohkem nurki ja auke, seda keerulisemat mustrit annab kududa. K\u00f5ige levinumad on neljakandilised k\u00f5lad.<\/p>\n\n\n\n

Neljakandilistes k\u00f5lades v\u00f5ib olla 4 kuni 9 auku. Neli traditsioonilist auku on k\u00f5la nurkades, \u00fcks lisaauk v\u00f5ib olla k\u00f5la keskel ja kas kaks v\u00f5i neli lisaauku vastastikuste k\u00fclgede keskel. Need viimased on kasutuses konkreetsete tehnikate puhul. Keskmise augu ajalooline funktsioon pole p\u00e4ris selge, \u00fche teooria j\u00e4rgi aitas sellest l\u00e4bi t\u00f5mmatud l\u00f5ng anda paelale paksust juurde.<\/p>\n\n\n\n

Vanematest aegadest s\u00e4ilinud k\u00f5lad on enamasti tehtud puust, on leitud ka luust, sarvest ja nahast k\u00f5lasid. Kaasajal on puidu k\u00f5rval laialt kasutuses tugev paber, kartong ja plastik.<\/p>\n\n\n\n

Tehnikad<\/h2>\n\n\n\n

Kui palju on k\u00f5ladega kudumise tehnikaid? See on trikiga k\u00fcsimus, sest erinevate reeglite j\u00e4rgi saab erinevaid kudumisviise lahterdada kas t\u00e4iesti eraldiseisvateks tehnikateks v\u00f5i \u00fche tehnika alaliikideks. T\u00e4htsust omab nii k\u00f5lade l\u00f5imetamise viis, k\u00f5lade keeramise viis, kui ka saavutatav struktuur. K\u00f5ige lihtsam tehnika on nn rakendatud mustri kudumine, mille alla kuulub ka suurem osa Eesti etnograafilistest v\u00f6\u00f6dest. Tehnika nimetus t\u00e4hendab seda, et paelal tekkiv muster s\u00f5ltub sellest, kuidas l\u00f5ngad on algselt k\u00f5ladesse pandud, ning k\u00f5lasid keeratakse \u00fche pakina. Keerulisemate ajalooliste v\u00f6\u00f6de valmistamiseks on aga tihti kasutatud mitmeid kudumisviise ja tehnikaid, millega m\u00f5nikord luuakse lausa \u00fcksteist dubleerivaid kihte.<\/p>\n\n\n\n

Lihtsustatult v\u00f5ttes k\u00f5lade rakendamise j\u00e4rgi saab tehnikaid (ja mustrit\u00fc\u00fcpe) jagada kolmeks grupiks:<\/p>\n\n\n\n