Silt: muljed

Seitse korda mõõda, üks kord lõika

Seitse korda mõõda, üks kord lõika

Täpselt nii tegimegi – mõõtsime kohe tüük aega, aga lõpuks lõikasime ka. Endalegi ootamatult. See tähendab, et me tellisime teljed ära. Täpselt suve lõpuks ja sisehooaja alguseks. Nüüd seisavad need keset tuba ja lõhnavad puidu järele. My preciouss… 😈 Veel augusti alguses võtsin ette ja 

Käsitöötunnid koolis

Käsitöötunnid koolis

Üks kommentaar tuletas meelde, kuidas meile koolis käsitööd õpetati. Eriti mõttetud tundusid (ja tunduvad ka nüüd) lõpmatud taskute näidised, mida pidime õmblema. Kusjuures ma ei mäleta, et meile oleks midagi otseselt õpetatud, pigem anti ülesandeid: õmmelda see, kududa see, tikkida see… Mida vanemaks me saime, 

Kus on kass, sinna tuleb juurde

Kus on kass, sinna tuleb juurde

Sain täna mustrilehe ja mõned niidid Lanarte komplektist “Kass muru sees”. Ei tea, kas hakata vandenõu kahtlustama. Viimasel ajal on minuga jagatud, minule kingitud või ära antud nii mitu kassiteemalist tikkimismustrit, et ka tavalises tempos tikkides jaguks tükiks ajaks, aga praeguse tempoga on mul nüüd 

Pixel art

Pixel art

Abikaas vaatas tikandit ja arvas, et see kuidagi väga “pixel art“. 😀 See omakorda tuletas mulle meelde, kuidas suvel 2005 käisime koos fotolaagris, ning kuni abikaas oma fotovarandusega ringi kolas, istusin mina põõsa all ja tikkisin sedasama kassi. Aeg ajalt käisid inimesed minu tööd uurimas, 

Nostalgiast ratsionalismini

Nostalgiast ratsionalismini

Kassipoja mustriskeemi otsides tuli kapist välja nostalgilise väärtusega asi – muster, mille järgi tikkisin oma esimese suure töö. Tikand ise on samuti kuskil alles. Pildi nimeks oli “Kirssidega vaas”, muster avaldati ajakirjas “Наука и жизнь” 1991. aasta novembris ning tikkisin ma ilmselt järgmise aasta alguses. 

Käsitööna valminud kingitused

Käsitööna valminud kingitused

Pühade perioodil tulen ikka ja jälle tagasi sama küsimuse juurde: kas enda kätega valmistatud kingid on hea või pigem halb mõte? Mõned aastad tagasi oleksin sellise küsimuse päris jaburana võtnud. Kuidas saab üldse mõelda, et inimese enda loodud kink on halb idee? Varajases lapsepõlves tegin 

Aiaga majake

Aiaga majake

Lõpuks on viimane majake ehitatud tikitud. Komplekti kolmest mustrist just see köitis algselt mu tähelepanu, nii et meelega jätsin selle viimaseks, omamoodi inspiratsiooniks. 🙂 Muljetest veel niipalju, et geomeetriliste kujundite tikkimine ei ole mulle üldse meeltmööda, aknaraamid olid puhas piin. Igav, tüütu, justkui ei anna 

Meenutades Collingwood’i

Meenutades Collingwood’i

Kui mul tekkis esmane huvi kõladega kudumise vastu, pakkus keegi tuttavatest mulle “temaatilist lugemist”. See ei olnud lihtsalt kopeeritud raamat, vaid lausa koopiast tehtud koopia esimesest Techniques of Tablet Weaving väljaandest. Must-valged fotod ja paljud mustriskeemid olid kopeerimisel loetamatuks muutunud, kuid tekstist endast oli mulle 

Õmblemine on õudusunenägu

Õmblemine on õudusunenägu

Ma lausa vihkan õmblemist! Äi vahest ütles, et mul masin lööb takka üles. Nii see on vist jah. 🙂 Õmblusmasin on mul vana, ning selle suureks plussiks on ilus väljanägemine, funktsionaalsust aga pole ollagi. Õmblen ma harva, nii et iga kord on paras avantüür. Paari 

Prioriteedid

Prioriteedid

Siit algab eestikeelse Yrmegardi veebilehe ajalugu. Palju tööd ja aega läks, valmis ta sai – samas prioriteedid muutusid just vahetult enne eestikeelse lehe valmis saamist: vähem aega läheb käsitööle, rohkem hoopis meie tütrekesele. Päris käsitööta aga ei saa. Õpin heegeldama ette sirutatud kätega, preili magab