Ajakiri mustast tikandist

Täna avastasin poest muude käsitööajakirjade vahelt ajakirja Käsitööd numbri musta tikandi (ehk blackwork) teemal.

Kuigi tikin ristpistes pigem palju, kuid suhtun kriitiliselt selle tehnika suurde populaarsusesse. Seda eelkõige põhjusel, et paljudel seostub tikkimine just selle ainsa tehnikaga. Seepärast ongi teistele tehnikatele pühendatud väljaanded eriti teretulnud.

Ajakiri on välja antud Leedus, tõenäoliselt kõigepealt leedu keeles. Ülesehitus on klassikaline: üldine info tehnika kohta, vajalikud materjalid, põhilised pisted, mustrid ja skeemid. 52 värvilist lehekülge, miinimum temaatilist reklaami.

Lühidalt miinustest. Ajalooline info kahes lõigus on pigem naljakas kui asjalik. Vajalike materjalide kirjeldus nagu oleks võetud kuskilt raamatust ja siis lühemaks toimetatud. Jääb arusaamatuks, milleks seda oli üldse sinna vaja. 36 mustrist vähemalt neli ära tuntavad Paula Katarina Marmor’i tööd ja mõned, mille autoreid ma praegu ei tuvastanud, kuid olen kindlasti näinud. Ajakirjas pole autoritest mitte mingit infot. Lõpuks veel täiesti koledad tikandite fotod. Jääb selline mulje, et fotod on pärit internetist ja ei ole kriitpaberile trükkimiseks üldse mõeldudki.

Kuid plusse on ajakirjal ka. Head juhendid iga piste kohta, mis seletavad tehnikat samm-sammult ilusti ära. Väga erinevad mustrid ja head projektide kirjeldused, ka projektid ise on huvitavad, mida tahaks küll mitte kopeerida, aga kasutada oma ideede arendamiseks. Ja muidugi sellise ajakirja ilmumine ise on minu jaoks selge pluss.

Kusjuures suhteliselt hiljuti pühendas üks suurematest käsitööajakirjadest mahuka materjali Assisi tikkimistehnikale. Tuntumatest ajaloolistest tehnikatest on esile tõstmata vaid saksa loendatud koelõngadega tikand ja Opus Anglikanum.