Et mustriskeem poleks salakeel. Kõladega kudumise mustrite koostamise ja lugemise põhimõtted.

Nii trükiväljaannetes kui ka interneti avarustes leidub päris suures koguses mustriskeeme kõladega kudumiseks. Täies mahus saavad neid kahjuks kasutada vaid vähesed. Tihtipeale kuuleb mustriskeemide kogumike kohta arvamusi stiilis “skeemid on segased või ebatäpsed, väga raske või hoopis võimatu kududa”. Seejuures kiidetakse ja laidetakse, omavahel vaieldes, täiesti erinevaid mustrikogumikke. Põhjuseks pole midagi muud kui tõsiasi, et kõladega kudumise mustriskeemide jaoks pole olemas standardit ega ühtset märgisüsteemi. Peaaegu iga mustriskeemide koostaja kasutab oma süsteemi, ning tulemusena isegi visuaalselt sarnaseid skeeme peab lugema erineval moel. Kõik see võib osutuda algajale, aga vahest ka kogenumale kudujale oluliseks takistuseks.

Probleemi on tunnistatud ka rahvusvahelistes kõladega kudumise ühingutes, ning 2008. aasta kevadel on alustatud arutelu ühise märgisüsteemi loomise võimalustest. Konkreetseid tulemusi pole aga tekkinud ning võib arvata, ei tekigi.

See artikkel annab ülevaate levinumatest märgisüsteemidest, mida kasutatakse kõladega kudumise mustriskeemidel, ning annab vihjeid, mis lihtsustavad tööd Yrmegardi töötoas avaldatud mustriskeemidega.

Kõik allpool öeldud kehtib klassikalistele nelinurksetele ja 4 auguga kõladele mõeldud skeemide kohta.

Mustriskeemi koostisosad

Klassikalised kõladega kudumise mustriskeemi koostisosad on kõlade algasendi skeem, kõlade keeramise skeem ja mustrijoonis. Kõigi nende elementide olemasolu pole kohustuslik, mustriskeem võib koosneda vaid ühest nendest või siis nende suvalisest kombinatsioonist. Info kõlade algasendi ning nende keeramise kohta võib olla esitatud nii graafiliselt kui ka tekstina. Sõltumata mustriskeemi tüübist tuleb enne töö alustamist selgitada järgmised asjad:

Lisaks on selle artikli lõpus toodud veel:

Kuduja asend töö suhtes

Levinum on variant, kui kootav pael tekib lõime kudujapoolses otsas, ning kuduja lööb vaheliku kinni enda poole, kuid on ka vastupidiseid variante, kui lüüakse vahelik kinni endast ära, ehk siis pael tekib lõime kaugemas otsas. Sellise asendi kirjeldusi võib leida etnograafilistest materjalidest, kaasaesetest tuntumatest kudujatest töötab niimoodi Guntram.

Infot töö suuna kohta reeglina mustriskeemide kõrvalt ei leia, kuid enne töö alustamist konkreetse autori skeemide järgi tuleks see välja selgitada, kuna sellest sõltuvad nii kõlade algasend kui ka kõlade keeramise suund. Allolevad näited lähtuvad levinumast variandist, ehk enda poole kinni löömisest. Seega kõlade edasi keeramise all mõeldakse keeramist endast ja valmivast paelast ära, ning kõlade tagasi keeramise all enda ja paela poole keeramist.

Kõlade algasend

Kõlade algasendi (ehk kõlade ja lõimelõngade omavahelise asendi) märkimiseks on kasutuses vähemalt kolm erinevat märgisüsteemi: kaldkriipsud ja /, tähed S ja Z ning horisontaalsed nooled. Märgid asuvad tavapäraselt lõngade algasendi skeemi all või kasutatakse tekstis. 

Olukord kaldkriipsudega on kõige lihtsam. Need ei ole kõige populaarsemad, kuid kasutamise korral tähendavad need ilma eranditeta kõlade asendit lõimelõnga suhtes. Lisaks näitab kalde suund piltlikult seda, mis suunas keerduvad selle kõla lõimelõngad kõla edasi keeramisel. All vasakul on näidatud baasmustri näitel kaks erinevat kõlade algasendit ning paelastruktuur, mis tekib kõigi kõlade edasi keeramisel.

Kaldkriipsudega märgitakse kõlade algasendit kas lõimelõngade algasendi tabeli alla või mustrijoonise alla, harvemini eraldiseisva elemendina, kuid vaid üliharva tekstis.

Kaldkriipsud kõlade algasendi märkimiseks on kasutuses näiteks mustrikogus The Loomy Bin.

Tähti S ja Z kasutatakse lisaks kõladega kudumisele paljudel teistel tekstiilialadel märkimaks lõngade keerdumise suunda (ka ketramisel). Need konkreetsed tähed on valitud sellepärast, et nende keskmine osa näitab vajalikku suunda. Kuid kõladega kudumisel on siin üks konks.

Erinevalt kaldkriipsudest võidakse S ja Z tähtedega märkida nii kõlade asendit lõime suhtes, kui ka lõimelõngade asendit kõlade suhtes. Kui mustriskeemil on kasutatud S ja Z, siis enne töö alustamist tasub selgitada, mida autor on nendega märkinud, kuna sõltuvalt mustrist annab kõlade vale algasend kas muudetud struktuuri või siis lausa täieliku segaduse mustri asemel.

Paremal on näidatud baasmuster ning kaks paela varianti, mille saab kõiki kõlasid edasi keerates. Esimesel juhul S ja Z märgivad lõngade asendit kõlade suhtes (ehk S võrdub / ja Z võrdub ), teisel juhul kõlade asendit lõngade suhtes (ehk S võrdub \ ja Z võrdub /).

Sagedamini kasutatakse S ja Z tähti lõngade asendi märkimiseks – näiteks, Peter Collingwoodi raamatus The Techniques of Tablet Weaving, Carolin Priest-Dormani mustritel või Guntrami programmis GTT.

Horisontaalseid nooli kasutatakse kõlade algasendi märkimiseks äärmiselt harva ning nende tähendus võib sarnaselt tähtedele sõltuda autori eelistusest: need võivad tähendada nii kõlade kui ka lõngade asendit.

Nooli kasutab oma mustriskeemidel näiteks Guido Gehlhaar.

Lõngade algasend kõlades

Info selle kohta, mis värvi lõngad mis kõlaaukudes asuvad antakse teksti kujul vaid siis, kui kõikides kõlades on lõimelõngade asend sama või kui kõladesse pannakse 4 ühevärvilist lõnga. Teistel juhtudel näidatakse lõimelõngade asendit kõlades enamasti tabelina, kus iga tulp on üks kõla ning iga tabeli lahter on üks kõlaauk. Tabeli read ning neile vastavad augud kõlades tavaliselt märgitakse tähtedega A, B, C ja D. Värve antakse edasi kas sama värvi, viirutuse või tingmärkidega (viimased kaks reeglina must-valge mustriskeemi puhul).

Tabeli õigeks lugemiseks on vaja tähele panna, kas tuleb alustada lugemist alt või ülevalt, ning milline kõlaaukude asend on autori poolt võetud algasendiks.

Alt üles ja ülevalt alla tabeliridade lugemist kasutatakse umbes võrdselt, reeglina on tabeli kõrvale kirjutatud tähed, mis asja lihtsamaks teevad. Kui read pole märistatud ning lisainfot pole antud, saab kõrvutada lõnga algasendi tabelit paelajoonisega (mis ei toimi keerulisemate mustrite puhul), või siis lihtsalt kudumisel katsetades. 

Paremal on toodud lihtne näide juba varem kasutatud lõngade ja kõlade asendiga. Esimesel pildil on neli rida paela, mis on kootud kõiki kõlasid edasi keerates. Teisel pildil on toodud lõimelõngade algasendi tabel, mida tuleb lugeda alt ülesse, see visuaalselt kordab sama mustrit, mis tekib paelal. Kolmandal pildil olevat tabelit tuleb lugeda ülevalt alla ning see kujutab tekkiva paela peegepilti.

Eelmises lõigus öeldu kehtib järgmise kõlade aukude asendi juures: auk А – kudujale lähim ülemine auk, auk В – kudujale lähim alumine auk, auk C – kudujast kaugem alumine auk, auk D – kudujast kaugem ülemine auk. Pildil vasakul on näidatud kõla, mille suhtes kuduja asub paremal pool.

Kuid on olemas ka teistsugune aukude märgistamise viis, kus auk А on endiselt lähim ülemine auk, kuid B on kaugem ülemine, C kaugem alumine ja D – lähim alumine auk. Vahest leiab infot aukude algasendi kohta mustriskeemide kõrvalt, kuid kahjuks mitte alati.

Mustrikordus ehk kõlade keeramise järjekord

Kõlade keeramise järjekord võib olla edasi antud tekstina või graafiliselt. Ainult teksti kasutatakse reeglina siis, kui mustrikordus on lihtne, tsükkel on lühike ning kõlasid keeratakse koos või kahes-kolmes pakis. Kuid on ka erandeid: Carolin Priest-Dorman kirjeldab mustrikordust vaid tekstina ka keerulisematel juhtudel.

Graafiliselt antakse mustrikordust edasi tabelina, mida reeglina loetakse alt üles. Tabeli tulbad vastavad kõladele, iga rida on enamasti üks kõla keeramine (väljaarvatud kahepoolse tehnika jaoks tehtud mustriskeemidel). Igas lahtris on minimaalselt antud info kõla keeramise suuna kohta – kas edasi või tagasi. Tabeli variante on äärmiselt palju. Mõned ei anna visuaalselt mitte mingit ettekujutust tulevasest mustrist, teised aga näitavad selle päris ilusti ära.

Kõla keeramise suuna muutmine võib olla edasi antud:

  • abivärvi (tavaliselt hall) või viirutuse abil – valge lahter tähendab kõla keeramist edasi, hall või viirutatud – kõla keeramist tagasi;
  • kaldkriipsude abil – kui kriipsu asend vastab kõla algasendile, siis keeratakse kõla edasi, kui kaldkriips on kõlaasendile vastupidine, siis keeratakse kõla tagasi;
  • noolte abil – nool üles tähendab kõla keeramist edasi, nool alla – tagasi.

Abivärv ja kaldkriipsud võivad olla kasutuses samaaegselt, samas lahtris või kaldkriipsud ise võivad olla sama värvi mis värvi lõng selle keeramise ajal mustrit loob. Samuti võivad tabeli lahtrites olla ära toodud tähed, mis märgivad aktiivset kõlaauku.

Muster vajab mõnikord nö ilusat algust enne seda, kui saab mustrikordusega alustada. Sellise alguse vajadus on reeglina märgitud skeemi kõrval, ning enamasti näidatakse see ka graafiliselt kõlade keeramise tabelis, kus see on selgelt eristatud põhimustrikordusest.

Mustriskeemide erinevate osade kombinatsioonid

Allpool näeb kolme paljudest võimalikest skeemide variantidest mustrile, mida leiab mustrikogumikust.

Kõlade ja lõngade algasend on välja toodud eraldi kõlade keeramise skeemi all. Kõlade algasend on märgitud kaldkriipsudega. Kõlade keeramise skeemil pole märgitud muud kui kõlade keeramise suund – valged lahtrid tähendavad keeramist edasi, hallid lahtrid – tagasi.

Kõlade ja lõngade algasendi tabel on osaks kõlade keeramise tabelist. Kõlade algasendit ja nende keeramise suunda märgitakse kaldkriipsudena, mille värv vastab aktiivse lõnga värvile. Selline skeemitüüp annab reaalset mustrit ja paela struktuuri kõige paremini edasi.

Kõlade ja lõngade algasend on välja toodud eraldi kõlade keeramise skeemi all. Lõimelõngade algasend kõlade suhtes on märgitud tähtedega S ja Z. Kõlade keeramise skeemil on märgitud tähed A-st D-ni, mis tähistavad aktiivseid kõlaauke, samuti on kasutatud ühte reaalset lõngavärvi.

Juhend Töötoas avaldatud mustrite kasutamiseks

  • Kuduja asend: kuduja asub lõime tööotsa juures ning lööb paela kinni enda poole. Edasi keeramine on endast ära, tagasi – enda poole.
  • Kõik mustrid koosnevad vähemalt kõlade ja lõngade algasendi tabelist, mustri joonisest ja tekstilisest kõlade keeramise juhendist. Keerulisemate mustrite puhul on kõlade keeramise järjekord näidatud graafiliselt.
  • Kõlade algasend on näidatud lõngade algasendi all kaldkriipsudena, mis märgivad kõlade asendit lõime suhtes.
  • Lõngade asendi tabeli juures on märgitud tähed A B C D. Tabelit tuleb lugeda alt üles.
  • Augud kõlades asuvad järgmiselt: A on kudujale lähim ülemine, D on kaugem ülemine auk.
  • Kõlade keeramise skeemidel on näidatud nii kõlade keeramise suund kaldkriipsude abil, kui ka keeramise suuna muutumine abivärvi abil.
  • Mustrikordused on omavahel eraldatud värvilise joonega; paela algus on alati mainitud tekstis ning ära toodud kõlade keeramise skeemil, olles mustrikordusest joonega eraldatud.
  • Mustrid GTT jaoks on loodud programmi enda sisereeglitest lähtuvalt ning nendele ei sobi graafilistele skeemidele mõeldud juhised. Elektrooniliste skeemidega töötamisel tuleb lähtuda infost, mida saab programmist endast.

Edukat kudumist!