Selle projekti lugu algas 2003. aasta märtsis, kui Galina Karputina, venekeelse ajaloofoorumi kostüümiteemalise osa looja ja moderaator, juhtis mu tähelepanu ühele maalile. See oli fragment Belgia päritolu püha Anna triptühhonist, mida dateeritakse 1509. aastasse. Jutu all olev fragment pärines Ermitaažis 1996. aastal toimunud näituse “Flaami raamatuminiatuur 1475-1550″ kataloogist. Triptühhoni autoriks on Quinten Massijs. Lapse pudipõllel olev ornament jäi mulle silma, kuid triptühhoni kohta ei õnnestunud leida mingit lisainfot. Tol hetkel ei õnnestunud leida ka selle täisreproduktsiooni.
Hiljem tekkis triptühhoni kirjeldus ning reproduktsioon Web Gallery of Art lehele. Kvaliteetseim reproduktsioon asub Wikimedia lehel.
Kunstilise kujutise järgi ei ole võimalik 100% kindlaks teha kangale mustri loomise tehnikat. Väljakutse hinnatud, rändas maali reproduktsioon arhiivi, kust see ilmus jälle välja suvel 2004. Töö mustri kallal, hiljem aga tikandi ja põlle kallal kestis kevadeni 2005 – kokku umbes 7 kuud.
- Töö kirjeldus
- Kasutatud materjalid
- Tikkimistehnikad, nende valik
- Näidise valmistamine
- Põlle valmistamine
- Vead ja muud märkused
- Lõppsõna
Töö kirjeldus
Pudipõlle laius on 25 cm, pikkus 58 cm. Esiküljele on tikitud punane võrdsete harudega rist. Tikandi laius 18,7 cm, kõrgus 16,6 cm. Põlle vooder on tehtud samast materjalist, mis esikülg ning kaitseb tikandit võimaliku kahjustuse eest.
Kasutatud materjalid
Kangas on toimsega koega 100% linane, kanga tihedus 18 niiti cm kohta. Õmblusniit on 100% puuvillane. Tikkimisniit on India kedratud 100% siid, kahekordne Holbeini piste jaoks ja neljakordne kaldristpiste jaoks.
Näidise jaoks on kasutatud sama tikkimisniiti, kuid kangas on linase-puuvillase segu basket weave, tihedusega 14 topeltniiti cm kohta.
Tikkimistehnikad
Ma jagan seisukohta, et kunstieseme, olgu see pilt või ruumiline kujutis, järgi pole võimalik tekstiili kaunistamise tehnikat kindlasks teha, seega minu hüpotees põhineb vaid teoreetilisetel oletustel. Sellegipoolest…
Püha Anna triptühhoni fragment sattus mulle kätte siis, kui otsisin materjale blackwork ehk musta tikandi kohta. Visuaalne mulje ristist põlle peal – õhuline kontuur, punane värv – räägib just selle tehnika kasuks. Õigus küll, maal on dateeritud 1509. aastasse kui see tehnika ei olnud veel saavutanud oma populaarsuse tippu, kuid stiil ise oli tuntud Hispaanias (aga mõne allika järgi ka mujal Euroopas) veel enne seda, kui inglise aadel selle äärmiselt moekaks tegi. XVI sajandi alguses langeb kaasaegse Belgia territoorium Hispaania mõju alla, seega pole võimatu, et hispaanlaste tikkimisstiil oli seal hästi teada. Pole ka välistatud, et pildil näeme hoopis hispaania pere last.
Blackwork on nn kontuurtikand, ehk kui võtta see aluseks, vajame lisaks veel ühte tehnikat, millega kontuurid ära täita. Otsides võimalikke kombinatsioone leidsin pilte mõnest ajaloolisest esemest, kus kontuurtikand on kasutuses koos Assisi´ga.
Ühte sellistest näidetest näeb vasakul. See on Itaalia päritolu padjakate, mis asub hetkel Whitworth Art Gallery´s ja on dateeritud XVI sajandisse (lingilt näeb pildi suuremat versiooni).
Andmeid Assisi kasutuse kohta sel perioodil on vähe, kuid neid siiski on. Huvitav on ka see, et Itaalia, kust see tehnika pärineb, asub sel ajal samuti Hispaania mõjusfääris. Assisi stiilis tikandid on väga sarnased sellega, mida näeme lapsepõllel triptühhonil.
Praktiline töö: näidis
I etapp
Töö algas loomulikult mitte näidise enda, vaid hoopis mustriskeemi loomisega. Pliiatsi, ruudulise paberi ja suurendusklaasi seltsis veetsin maali kohal lugematuid tunde. Esimene mustriskeemiversioon valmis vaid kahe ja poole tunniga, kuid meenutas originaali vaid üldjoontes. Teise ja kolmanda versiooni loomine võttis kokku üle 10 tunni. Töö käigus muutus mustriskeem veel vähemalt 4 korda, ning mõningate detalide täpsus on endiselt küsimärgi all.
Viide viimasele mustriskeemi versioonile asub selle artikli lõpus.
II etapp
Näidiseks tikkisin ühe osa ristist Holbeini pistes. Vasakul olevalt pildilt näeb, et nurgaelemendid on proportsioonist väljast ning maalil oleva ornamendiga võrreldes on liiga suured.
III etapp
Katsetades Assisi versiooni, täitsin kontuurid kaldristpistega (vt pilti paremal). Ristpistes read on tikitud üle ühe ühes ja teises suunas.
Võrreldes maaliga tulid elementide piirid liiga selged, seega tegin otsuse mitte tikkida elementide kontuure põllel.
Praktiline töö: põll
I etapp
Esimeseks ülesandeks sai tulevase tikandi suuruse määramine. Lähtudes maalist oletasin, et põlle laiuseks on 24-25 cm, tikandi enda laius võiks siis olla 18-19 cm.
Kanga tiheduseks on 18 niiti cm kohta. Seega mustri laius niitides on 324. Kuna mustri laius pistetes on 97, siis lihtsa tehte tulemusena saame ühe piste pikkuseks kolm niiti.
II etapp
Kõik kontuurid said tikitud Holbeini pistes. Ühes suunas liikumisel kasutasin tömbi otsaga nõela, mis ei läbistanud kanga niite, teises suunas liikumiseks aga teravat nõela. Tulemusena tulid jooned sirgemad.
III etapp
Täitsin mustri kontuurid kaldristpistega, kusjuures read on tikitud vahelduva suunaga. Kõik pildid all on suurendatavad.
IV etapp
Viimane etapp on viimistlus. Kõik niidiotsad on peidetud ristpiste ridade alla, tagumisele küljele ei jäänud ühtegi niidiotsa. Peale seda sai põll välja lõigatud ja voodriga kokku õmmeldud.
Võimalikud vead
Nurgaelemente muutsin mustriskeemil vähemalt 5 korda ja endiselt jäid nad tikandi nõrgeimaks kohaks. Nagu näha suurendatud fragmentidelt, saab nurgaelementi lugeda erinevalt sõltuvalt sellest, millist maali osa kasutada.
Kui maali fragmendil paremal on nurgaelement sarnane minu tikitule, siis vasakul see meenutab rohkem elemente risti harude juures.
Lõppsõna
Tikandit maali järgi taasluua on kindlasti võimalik, kuid seejuures ei saa olla kindel mitte ainult tulemuse vastavuses potentsiaalsele originaalile, vaid ka 100% vastavuses maalile endale. Samas on kogu protsess äärmiselt huvitav ja kaasakiskuv, nii et see kompenseerib kõik kahtlused tulemuse vastavuses ajaloolistele esemetele.
Lae alla tikkimistmuster pdf formaadis.